Valdavalt eraisikute poolt tarbitava mootoribensiini tanklamüük vähenes oktoobris 5,3% eelmise aastaga võrreldes. Senise kümne kuuga on tarbimine vähenenud 7,6 miljoni liitri võrra.
Maksu- ja tolliameti kütuse jaemüügi numbrid andsid ka oktoobris kinnitust Eesti inimeste vähenenud ostujõust. Õliühingu tegevjuht Mart Raamat tõdes, et midagi üllatavat selles ei ole.
“Näiteks mootorivedelgaasi LPG müügimahu kasv oli oktoobris 21%. Kui mootoribensiini hind oli oktoobris 35 senti kallim kui eelmisel aastal, siis LPG müügihind oli sisuliselt muutumatu. See näitab, et inimeste liikumisvajadus kadunud ei ole ja otsitakse soodsaid lahendusi,” leidis Raamat.
Sel aastal on mootoribensiini müüginumbrid jäänud alla ka kahele eelnevale aastale, kui osal kuudest kehtisid kõikehõlmavad liikumispiirangud.
“Valdav osa Euroopa valitsustest tuli vähemalt suvekuudel oma inimestele vastu ja langetas kütusemakse. Eesti valitsus ujus siin vastuvoolu ja jättis tarbijad hinnatõusus üksinda. Kuna 80% juhul tarbib mootoribensiini eraisik, siis aasta lõikes selgelt langenud müüginumbrid näitavad, et Eesti inimene ei suutnud kütuste hinnatõusu vastu võtta.”
Diislikütuse puhul jäid tanklamüügi numbrid oktoobris samaks, mis möödunud aastal. Raamat selgitas, et diislikütuse müüginumbrid on üldse viimastel kuudel hüplikud olnud.
“Diislikütust tarbitakse Eestis umbes 3 korda rohkem kui mootoribensiini ja valdav enamus diislikütusest kasutatakse ettevõtluses. Neid tegureid, mis ühel või teisel kuul diislikütuse tarbimist mõjutavad, on mitmeid – alates põllumajanduse saagikusest kuni lumeoludeni. Aasta lõikes on diislikütuse tarbimine jäänud eelmise aastaga sarnaseks – selles peegeldub hästi ka majanduse paigalseis,” analüüsis Raamat.
Praegu riigikogu menetluses olev aktsiisiseaduse muudatus näeb ette järgmiseks aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisitõusu edasi lükkamist. Raamatu hinnangul peaks aga riik üle vaatama kogu oma transpordi maksustamise loogika.
“Võrreldes kogu ülejäänud arenenud maailmaga baseerub Eesti transpordi maksupoliitika ainult kütusetarbimise maksustamisel. See aga toob kaasa selle, et suhteliselt suurem koormus langeb meie ettevõtluse ja madalama sissetulekuga elanikkonna õlule. Kõik andmed näitavad samuti, et absoluutselt mitte mingisugust kliima- või keskkonnavõitu selline lähenemine kaasa ei too. Kindlasti võiks see olla ka parteidele mõtteaineks 2023. aasta valimiste eel”.
