Biometaani tanklad on peagi uus normaalsus, nende jätkuv rajamine peaks soodustama gaasikütteta autode kasutamist. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab 12 biometaani tankimisvõimekusega tankla rajamist kokku 2,23 miljoni euroga. Toetusraha eraldatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Toetusprogrammi eesmärk on taastuvate transpordikütuse kasutamise laialdasem levik, mis loob eeldused ka kohaliku metaankütuse tootmise käivitamiseks.
Tanklad rajatakse Põlvasse, Valka, Rakverre, Paidesse, Jõhvi, Haapsallu, Viljandisse, Kuressaarde ja Kuusallu. Lisaks saab ühe tankla juurde Tallinn, kus biometaani tankimise võimalus lisatakse Alexela Oil Pääsküla tanklale.
Rakverre ja Jõhvi rajavad tanklad nii Alexela Oil AS kui ka Eesti Gaas AS, mis tähendab, et on oodata konkurentsi tekkimist ka kütuse jaemüügis.
Tanklate rajamisega üle Eesti suureneb gaasi kui transpordikütuse kasutus, sest paralleelselt biometaaniga pakutakse rajatavates tanklates ka surugaasi. Kui esialgu võib biokütuse pakkumine tanklates olla tagasihoidlik põhjusel, et seda Eestis veel ei toodeta, on prognoos positiivne.
“Kümne aastaga on võimalik tänu biometaani kasutuselevõtule vähendada fossiilse CO2 õhku paiskamist 16 000 tonni võrra,“ ütleb KIKi energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja.
Biometaani tanklate taotlusvooru laekus 31 projekti. Toetusmeetme töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
ENERGIAJULGEOLEK ÜKS EESMÄRKE
Eelmisel aastal toimunud taotlusvoorus rahastati 3 tanklaprojekti summas 440 000 eurot, mille tulemusena tekib surugaasi tankimisvõimekus Võru linna, Jüri alevikku ja Tallinnasse Sikupilli asumisse.
Võru tankla on tänaseks töövalmis ning seda kasutavad peamiselt maakonnaliinide bussid. Teised tanklad peaksid valmima käesoleva aasta lõpuks.
KIKi kaudu suunatavate toetuste eesmärk on biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine, et aidata kaasa taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamisele. Eesti on võtnud eesmärgiks tõsta taastuvenergia kasutamine transpordisektoris 10%-ni aastaks 2020.
Biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut.
MIS ON BIOMETAAN?
Biogaas on gaasiline kütus, mida toodetakse anaeroobse kääritamise meetodil sõnnikust, puhastusseadmete mudast või rohtsest biomassist. Biogaasi tekib ka prügilates orgaanilise aine lagunemisel bakterite toimel.
Tavapäraselt on biogaas on metaanist (50-70%), süsinikdioksiidist (30-40%) ning vähemal määral muudest gaasidest (N2, O2, H2S) koosnev segugaas. Biogaasi puhastamisel süsinikdioksiidist ning väävliühenditest saadakse kõrge metaanisisaldusega tavapärase maagaasiga võrreldavate omadustega gaas, mida nimetatakse biometaaniks (biomethane – BM).
Kõrge puhtusastmega biometaani saab kasutada täpselt samal moel ja samadel kasutusaladel, kui maagaasigi.
Üheks soodustatuimaks biometaani kasutusalaks on autotransport, kus biometaani kasutatakse kas komprimeerituna või siis veeldatuna veeldatud biometaaniks (liquefied biomethane – LBM).
Selleks, et parandada biometaani tarnekindlust ning aidata tal kütuseturule siseneda, segatakse tihti veeldatud biometaan ja LNG omavahel ning turustatakse veeldatud biogaasi (liquefied biogas – LBG) nime all. LBG sisaldab tavaliselt kuni 20% taastuvatest allikatest pärit biometaani ning ülejäänud osas tavapärast maagaasi.
Allikas: KIK, JetGas
