TeisipÀev, 18. juuni 2024
Biometaani tanklad on peagi uus normaalsus,  nende jĂ€tkuv rajamine peaks soodustama gaasikĂŒtteta autode kasutamist. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab 12 biometaani tankimisvĂ”imekusega tankla rajamist kokku 2,23 miljoni euroga. Toetusraha eraldatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Toetusprogrammi eesmĂ€rk on taastuvate transpordikĂŒtuse kasutamise laialdasem levik, mis loob eeldused ka kohaliku metaankĂŒtuse tootmise kĂ€ivitamiseks.

Tanklad rajatakse PĂ”lvasse, Valka, Rakverre, Paidesse, JĂ”hvi, Haapsallu, Viljandisse, Kuressaarde ja Kuusallu. Lisaks saab ĂŒhe tankla juurde Tallinn, kus biometaani tankimise vĂ”imalus lisatakse Alexela Oil PÀÀskĂŒla tanklale.

Rakverre ja JĂ”hvi rajavad tanklad nii Alexela Oil AS kui ka Eesti Gaas AS, mis tĂ€hendab, et on oodata konkurentsi tekkimist ka kĂŒtuse jaemĂŒĂŒgis.

Tanklate rajamisega ĂŒle Eesti suureneb gaasi kui transpordikĂŒtuse kasutus, sest paralleelselt biometaaniga pakutakse rajatavates tanklates ka surugaasi. Kui esialgu vĂ”ib biokĂŒtuse pakkumine tanklates olla tagasihoidlik pĂ”hjusel, et seda Eestis veel ei toodeta, on prognoos positiivne.

“KĂŒmne aastaga on vĂ”imalik tĂ€nu biometaani kasutuselevĂ”tule vĂ€hendada fossiilse CO2 Ă”hku paiskamist 16 000 tonni vĂ”rra,“ ĂŒtleb KIKi energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja.

Biometaani tanklate taotlusvooru laekus 31 projekti. Toetusmeetme töötas vÀlja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

ENERGIAJULGEOLEK ÜKS EESMÄRKE

Eelmisel aastal toimunud taotlusvoorus rahastati 3 tanklaprojekti summas 440 000 eurot, mille tulemusena tekib surugaasi tankimisvĂ”imekus VĂ”ru linna, JĂŒri alevikku ja Tallinnasse Sikupilli asumisse.

VÔru tankla on tÀnaseks töövalmis ning seda kasutavad peamiselt maakonnaliinide bussid. Teised tanklad peaksid valmima kÀesoleva aasta lÔpuks.

KIKi kaudu suunatavate toetuste eesmÀrk on biometaani tarbimise ja tarnimise kÀivitamine, et aidata kaasa taastuvenergia transpordieesmÀrgi saavutamisele. Eesti on vÔtnud eesmÀrgiks tÔsta taastuvenergia kasutamine transpordisektoris 10%-ni aastaks 2020.

Biometaan on keskkonnasĂ”bralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkĂŒtused ning selle kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut.

MIS ON BIOMETAAN?

Biogaas on gaasiline kĂŒtus, mida toodetakse anaeroobse kÀÀritamise meetodil sĂ”nnikust, puhastusseadmete mudast vĂ”i rohtsest biomassist. Biogaasi tekib ka prĂŒgilates orgaanilise aine lagunemisel bakterite toimel.

TavapĂ€raselt on biogaas on metaanist (50-70%), sĂŒsinikdioksiidist (30-40%) ning vĂ€hemal mÀÀral muudest gaasidest (N2, O2, H2S) koosnev segugaas. Biogaasi puhastamisel sĂŒsinikdioksiidist ning vÀÀvliĂŒhenditest saadakse kĂ”rge metaanisisaldusega tavapĂ€rase maagaasiga vĂ”rreldavate omadustega gaas, mida nimetatakse biometaaniks (biomethane – BM).

KÔrge puhtusastmega biometaani saab kasutada tÀpselt samal moel ja samadel kasutusaladel, kui maagaasigi.

Üheks soodustatuimaks biometaani kasutusalaks on autotransport, kus biometaani kasutatakse kas komprimeerituna vĂ”i siis veeldatuna veeldatud biometaaniks (liquefied biomethane – LBM).

Selleks, et parandada biometaani tarnekindlust ning aidata tal kĂŒtuseturule siseneda, segatakse tihti veeldatud biometaan ja LNG omavahel ning turustatakse veeldatud biogaasi (liquefied biogas – LBG) nime all. LBG sisaldab tavaliselt kuni 20% taastuvatest allikatest pĂ€rit biometaani ning ĂŒlejÀÀnud osas tavapĂ€rast maagaasi.

Allikas: KIK, JetGas

KOMMENTEERI SIIN