Uus liiklusprogramm mis muudab mõtteviisi ja võtab aluseks nullvisiooni peaks juba lähiajal meie liikluskeskkonna paranemisele kaasa aitama. Abi on hädasti vaja, sest alates 2012. aastast on kannatanutega liiklusõnnetuste arv Eestis kasvutrendis. Peamine probleem meie liikluses on hoolimatus.
2016. aastal toimus Eestis 1821 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 71 ja sai vigastada 1459 inimest. Möödunud liiklusaastat jääb meenutama kurb oktoobrikuu 12 hukkununuga.
Alates 2012. aastast kasvab kannatanutega liiklusõnnetuste arv keskmiselt 1,6% aastas. Võrreldes varasemate aastatega võib paigalseisu märgata vigastatute arvu ning liiklusõnnetustes hukkunute osas, kuigi 2016. aastal hukkus Eesti teedel neli inimest rohkem kui aasta varem.
Endiselt on suur probleem linnades toimuvad liiklusõnnetused. Hukkunute arv on selliste õnnetuste puhul küll vähenenud, aga vigastatutega lõppenud õnnetusi toimub linnades endiselt palju.
Linnatänavad moodustavad vaid 11% kogu Eesti teedevõrgust, kuid nendel toimus pool kõikidest 2016. aasta inimkannatanutega liiklusõnnetustest. 75% kõigist vigastatutest ning 62% kõigist hukkunutest sattusid õnnetustesse Harju-, Pärnu-, Tartu- ning Ida-Virumaal.
KÕRVALISED TEGEVUSED ROOLIS ON KASVAV PROBLEEM
Ei aita ussi- ega püssirohi, ükski kampaania ega õnnetuste karm statistika: inimesed ei hooli seadustest ega tunneta ohtu vaid on sõltuvuses nutiseadmetest.
Meelemürkide tarbimise, turvavöö kasutamse ning kiiruse ületamise kõrval on suureks probleemiks tõusnud kõrvalised tegevused roolis.Liikluse ohutumaks muutmine eeldab liiklejatelt valmisolekut esmapilgul ebamugavana tunduvate lahendustega leppida.
45 000 VAHELEJÄÄNUD KAMIKAZET, PEAMISELT LINNAS!
2016. aastal registreerisid politseinikud 103 377 liiklusalast väärtegu, neist pea pooled ehk umbkaudu 45 000 olid kiiruseületamised. Ligi pool kiiruseületamistest toimus linnades.
Eelmisel aastal hukkus liikluses 71 inimest, kellest 19. oli turvavöö kinnitamata. Politsei tabas 2016. aastal ligi 700 joobes juhti vähem kui 2015. aastal. Joobes juhtide süül hukkus vähem inimesi.
HOOLIMATUS, SEE TORE TUIM KAASLANE
Liikluse suurim probleem on ennekõike hoolimatus iseenda ja kaasliiklejate osas. Paljud liiklejad on rahulolematud, et teised sõidukijuhid rikuvad liiklusreegleid, kuid enda vigadele ei pöörata tähelepanu.
Me ei saa vastutada teiste eest, kuid meil on võimalus võtta see vastutus enda ja oma lähedaste ees.
POLITSEI KESKENDUB JOODIKUTELE JA ROOLIMOBIILIKUTELE
2017. aastal on politsei prioriteedid liikluses ennekõike joobes juhid, turvavarustuse kasutamine ning järjest enam pööratakse tähelepanu sõidukijuhi kõrvalistele tegevustele. Lisaks jätkab politsei kergliiklejate kontrollimisega.
Selle aasta veebruaris võttis Vabariigi Valitsus vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille lõppeesmärgiks on säästa aastatel 2016-2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt 950 inimesele.
Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimises oli rõhutatult eeskätt juhil, näeb uus programm ette ülesanded igale osapoolele liikluses.
Liiklussüsteemis on liiklusõnnetused ja isegi väiksemad vigastused vältimatud, kuid sündmuste ahel, mis viib inimelu või tervise jääva kaotuseni, on katkestatav.
Uus liiklusohutusprogramm püüdleb selle poole, et teeliiklussüsteemi muutuks selliseks, mis välistab maksimaalselt inimlike eksimuste võimalusi ja vähendab liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid.
Allikas ja meedia: PPA
