Reede, 22. september 2023
Uus liiklusprogramm mis muudab mÔtteviisi ja vÔtab aluseks nullvisiooni peaks juba lÀhiajal meie liikluskeskkonna paranemisele kaasa aitama. Abi on hÀdasti vaja, sest alates 2012. aastast on kannatanutega liiklusÔnnetuste arv Eestis kasvutrendis. Peamine probleem meie liikluses on hoolimatus.

2016. aastal toimus Eestis 1821 inimkannatanutega liiklusÔnnetust, milles hukkus 71 ja sai vigastada 1459 inimest. Möödunud liiklusaastat jÀÀb meenutama kurb oktoobrikuu 12 hukkununuga.

Alates 2012. aastast kasvab kannatanutega liiklusÔnnetuste arv keskmiselt 1,6% aastas. VÔrreldes varasemate aastatega vÔib paigalseisu mÀrgata vigastatute arvu ning liiklusÔnnetustes hukkunute osas, kuigi 2016. aastal hukkus Eesti teedel neli inimest rohkem kui aasta varem.

Endiselt on suur probleem linnades toimuvad liiklusĂ”nnetused. Hukkunute arv on selliste Ă”nnetuste puhul kĂŒll vĂ€henenud, aga vigastatutega lĂ”ppenud Ă”nnetusi toimub linnades endiselt palju.

LinnatÀnavad moodustavad vaid 11% kogu Eesti teedevÔrgust, kuid nendel toimus pool kÔikidest 2016. aasta inimkannatanutega liiklusÔnnetustest. 75% kÔigist vigastatutest ning 62% kÔigist hukkunutest sattusid Ônnetustesse Harju-, PÀrnu-, Tartu- ning Ida-Virumaal.

KÕRVALISED TEGEVUSED ROOLIS ON KASVAV PROBLEEM

Ei aita ussi- ega pĂŒssirohi, ĂŒkski kampaania ega Ă”nnetuste karm statistika: inimesed ei hooli seadustest ega tunneta ohtu vaid on sĂ”ltuvuses nutiseadmetest.

MeelemĂŒrkide tarbimise, turvavöö kasutamse ning kiiruse ĂŒletamise kĂ”rval on suureks probleemiks tĂ”usnud kĂ”rvalised tegevused roolis.Liikluse ohutumaks muutmine eeldab liiklejatelt valmisolekut esmapilgul ebamugavana tunduvate lahendustega leppida.

45 000 VAHELEJÄÄNUD KAMIKAZET, PEAMISELT LINNAS!

2016. aastal registreerisid politseinikud 103 377 liiklusalast vÀÀrtegu, neist pea pooled ehk umbkaudu 45 000 olid kiiruseĂŒletamised. Ligi pool kiiruseĂŒletamistest toimus linnades.

Eelmisel aastal hukkus liikluses 71 inimest, kellest 19. oli turvavöö kinnitamata. Politsei tabas 2016. aastal ligi 700 joobes juhti vĂ€hem kui 2015. aastal. Joobes juhtide sĂŒĂŒl hukkus vĂ€hem inimesi.

HOOLIMATUS, SEE TORE TUIM KAASLANE

Liikluse suurim probleem on ennekÔike hoolimatus iseenda ja kaasliiklejate osas. Paljud liiklejad on rahulolematud, et teised sÔidukijuhid rikuvad liiklusreegleid, kuid enda vigadele ei pöörata tÀhelepanu.

Me ei saa vastutada teiste eest, kuid meil on vÔimalus vÔtta see vastutus enda ja oma lÀhedaste ees.

POLITSEI KESKENDUB JOODIKUTELE JA ROOLIMOBIILIKUTELE

2017. aastal on politsei prioriteedid liikluses ennekÔike joobes juhid, turvavarustuse kasutamine ning jÀrjest enam pööratakse tÀhelepanu sÔidukijuhi kÔrvalistele tegevustele. Lisaks jÀtkab politsei kergliiklejate kontrollimisega.

Selle aasta veebruaris vÔttis Vabariigi Valitsus vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille lÔppeesmÀrgiks on sÀÀsta aastatel 2016-2025 vÀhemalt 254 inimelu ja vÀltida raskete vigastuste teket vÀhemalt 950 inimesele.

Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse kĂ€sitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vĂ€ltimises oli rĂ”hutatult eeskĂ€tt juhil, nĂ€eb uus programm ette ĂŒlesanded igale osapoolele liikluses.

LiiklussĂŒsteemis on liiklusĂ”nnetused ja isegi vĂ€iksemad vigastused vĂ€ltimatud, kuid sĂŒndmuste ahel, mis viib inimelu vĂ”i tervise jÀÀva kaotuseni, on katkestatav.

Uus liiklusohutusprogramm pĂŒĂŒdleb selle poole, et teeliiklussĂŒsteemi muutuks selliseks, mis vĂ€listab maksimaalselt inimlike eksimuste vĂ”imalusi ja vĂ€hendab liiklusĂ”nnetustega kaasnevaid kahjusid.

Pikemalt saab 2016. liiklusaasta kohta lugeda siit

Allikas ja meedia: PPA 

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.