2018. aastal alustati keskkonnaministeeriumis elektriautode toetuse eelnõu loomist. Meetme täpsem sisu on nüüdseks selge ning tänavu kolmandas kvartalis toetuspakett ka loodetavasti käivitub. Täpsemalt räägib uuest toetusest keskkonnaministeeriumi kantsleri nõunik Mart Raamat.
2011. aastast alates oli kõigil soovijatel võimalik ELMO programmi raames taotleda elektriautode ostutoetust. 07. augustil 2014. aastal lõpetati toetuse taotluste vastuvõtmine päevapealt, põhjendades seda vahendite lõppemisega.
Uut toetusmeedet on kavandatud aastaid, nüüd on keskkonnaministeerium jõudnud sinnamaale, et on valmis saanud sisulise toetuspaketi, mis peaks innustama eeskätt ettevõtteid valima firmaautodeks täiselektrilisi sõidukeid.
Seda, et toetus võib elektriautode levikule kaasa aidata, näitab varasema ELMO programmi kogemus: neljal aastal eraldati toetusi üle 10 miljoni euro, keskmine summa ühe auto kohta oli 16 500 eurot.
Toetusmeede oli helde: elektriauto hinnast maksis KredEx kinni kuni 50%. Lisaks täiselektrilistele autodele sai tuge küsida ka pistikhübriidide ostmisele.
ELMO programm tõi Eesti teedele rohkem kui 650 elektriautot, kõige rohkem -370 – osteti Nissan Leafe, aga ka preemiumklassi kuuluvaid Teslasid.
Koos toetusmeetme lõppemisega 2014. aastal kukkus nullilähedale ka elektriautode müük. See on alles nüüd uuesti jalad alla saanud, sest turule on jõudnud mitmed uued ja põnevad mudelid, mil sõiduraadiust piisavalt igapäeva asjaajamisteks, samuti on elektriautode hinnad odavnenud.
ETTEVÕTTED KUJUNDAVAD AUTOTURU TULEVIKKU
Mart Raamat ütleb, et praeguseks ollakse toetusmeetme kehtestamisega faasis, kus küsitakse kavandatavale toetusmeetmele huvigruppidelt tagasisidet. “Eesmärk on, et meede toetaks maksimaalselt sihtgruppide plaane ning vastaks nende ootustele ja vajadustele,” selgitab Raamat.
Sihtgruppidena peab Raamat silmas ettevõtjaid, ennekõike taksofirmasid. Hiljutine Soomes läbi viidud uuring näitab, et ettevõtjate autovalik mõjutab autoturu trende vähemalt kümnel järgneval aastal.
Milliseid sõidukeid ja sihtrühmi toetus puudutab?
Toetus on mõeldud ainult uutele elektriautodele. Antud meetme juures oleme kaardistanud kaks sihtrühma: kitsamalt taksod ja laiemalt kõik firmasõidukid.
Meie eesmärgiks on elektriautode kasutamist soodustada just eelkõige suure kasutusintensiivsusega ning eelkõige linnakeskkonnas liikuvate sõidukite juures, millel on suur mõju keskkonnale ja inimtervisele (läbi parema õhukvaliteedi).
Millal võiks toetust taotlema hakata ning kui suur on meetme maht?
Loodetavasti saame toetusmeetme taotlejatele avada 2019. aasta kolmandas kvartalis (juuli-september). Keskkonnaministeerium on planeerinud kogu meetme mahuks 1,2 miljonit eurot.
Millised on plaanid elektritranspordi üldisel populariseerimisel eraisikute seas?
Kindlasti on tähtis ka laiemalt elektritransporti populariseerida, kahjuks piiratud vahendite juures tuleb valida sihtgrupid, mille puhul on keskkonnavõit suurim.
Kuna firmasõidukite puhul võib eeldada, et need jõuavad mõne aasta möödudes järelturule, siis tekib võimalus eraisikutel soetada heas konditsioonis ja mõistliku läbisõiduga kasutatud elektrisõidukeid.
Kust tulevad toetuseks vajalikud vahendid?
Toetust rahastatakse Keskkonnaministeeriumi eelarvelistest vahenditest, mis tulenevad CO2 kvootide enampakkumistulust.
Millist mõju toetus peaks avaldama?
Kindlasti soovime saavutada piiratud vahendite juures maksimaalse Eesti sõidukipargi keskkonnamõju vähenemise.
Kuid pikemas plaanis ja laiemalt soovime panna ettevõtted ning taksofirmad vaatama elektrisõidukite kui keskkonnasäästliku ja majanduslikult mõistliku alternatiivi suunas.
Vaatame viie aasta perspektiivi: kui suur osa meie autopargist võik olla täiselektriline?
Kuna eeldatavasti 5 aasta perspektiivis ei muutu drastiliselt elektrisõidukite ja sisepõlemismootoriga sõidukite ostuhindade ja kütusehindade tasakaal, sõltub elektrisõidukite osakaal suuresti poliitilistest valikutest.
Arvestades Eestile kohalduvaid rahvusvahelisi kliimaeesmärke on meil juba 2021 aastast alates tarvis leida võimalusi oma transpordisektorist pärit CO2 heite vähendamiseks.
Sõiduautod emiteerivad ca 65% meie maanteetranspordis tekkivast CO2-st ning seega on kindlasti vajalik vähendada ka sealt tulenevat negatiivset keskkonnamõju.
RIIGIASUTUSTELE ELEKTRIT!
Lisaks ettevõtjate innustamisele võiks vaadata üle ka riigiasutuste (loomulikult ei räägi me päästest ja kaitsest vaid ministeeriumidest ja arvukatest ametitest ning miks mitte ka haridusasutustest) ning riigikogulaste autoostu harjumused ja proovida neid muuta.
Riigikogulaste autopark on pideva tähelepanu all, kui seal annaksid tooni elektriautod, võiks see maarahvale olla signaal, et elektrikad on ok. Eeskuju ju nakatab.
Samuti peaks ühes toetusmeetmega üle vaatama maksuseaduse, ja lubama elektriautot öösiti laadida näiteks firmajuhi koduõuel.
Praegu on see erisoodustusena karistatav tegevus, mis tähendab, et toimiva kiire avaliku laadimisvõrgu puudumisel loobuvad paljud elektriauto ostmisest.
1,2 miljonit eurot on nii tõsise meetme jaoks üsna väike summa, aga kingitud hobuse suhu vaadata pole ilus. Tegin siiski veidi pattu ja proovisin arvutada. Korraliku elektriauto saab täna kätte umbes 40 000 euroga.
Kui osta ettevõttele ja ainult töiseks kasutamiseks, võib 10% käibemaksust riigilt tagasi küsida: sel juhul tuleb maksta auto eest pisut alla 37 000 euro. Ütleme siiski 37 000, sest mingeid toredaid lisasid tahaks ju ka juurde.
1,2 mln sisse mahub selliseid autosid… 32. Kui toetus kataks 50% auto hinnast, saaks osta mõni üle 60 uue elektriauto. On päris kindel, et selle koguse nimel ministeerium ja asjaomased oma aega ei kulutanud.
Mida ja mismoodi täpsemalt toetatakse, selgub kohe varsti. Juulikuus elekter on moes.
