Uku Tampere leiab, et uus Haabersti viadukt on tore küll, eriti sillalt avanevate vaadete tõttu ent piirkonna liiklusprobleeme see ei lahenda. Ummikud on oma kunagisest asukohast nihkunud mõnisada meetrit Harku suunas.
Juba mõnda aega on Tallinnas olnud võimalik liigelda mööda Paldiski maanteed läbi Haabersti liiklussõlme mugavamalt kui seni – uus viadukt on valmis saanud ning pakub autos istujatele avarat vaadet ümbrusele.
Õnnis seisund saabub kui kuuled rataste all sahisemas siledat asfalti – Tallinnas on ometi üks koht kus kühmude ja lohkude vahel slaalomit sõitma ei pea.
Ei saa vaielda – hommikuses tipptunnis on see viadukt korvamatu, sest üks tüütu ummik enne kunagist Haabersti ringi on ajaloo prügikasti visatud. Sillal ei takista sõiduhoogu miski, ruumi jagub kõigile.
Sugugi mitte kõik pole Haabersti uue liikluslahenduse üle õnnelikud. Igapäevaselt Harku suunas sõitjad kurdavad, et tipptunnil võtab teekond uuest sillast Harku ristini umbes 15 minutit aega. Veidi enne seda kohta on Harkujärve ristmik, kus õppisime rohelise nooltulega parempööret tegema.
RÕÕM ON ENNATLIK
Igapäevaselt sealkandis liiklejate kogemus ütleb, et seda, et nüüd vabalt linna sõita saab, ei maksa küll karta – edasi mööda Paldiski maanteed hullumaja kandis ning Kristiines on ummikud endiselt alles ja ehk tüütumadki kui varem.
Uus viadukt on suursugune ja isegi ilus ning sel on lausa oma veebikaamera. Aga miski nagu ei klapi. Linna saavad paljud inimesed nüüd mugavamalt, ent tagasi linnast välja on endisest suuremgi ikaldus.
Nagu näha videost, siis suvalise tööpäeva õhtul, umbes tund peale liiklustippu on tempo Haaberstist Harku suunas jätkuvalt (pehmelt öeldes) loivav.
Varem pidid linnast välja pürgijad kambas nõkutama enne Haabersti ringi. Nüüd elatakse Paldiski maanteel pildil nähtavat elu igal argipäeval kell 16-18.
Läbi ajaloo Haabersti ringi ees uimerdanud seltskond koguneb nüüd uuesti umbes kilomeetri kaugusel ja veedab mõnusalt uimast “kvaliteetaega” kollektiivselt sidurdades-pidurdades kuni Tähetorni tänavani.
FOORID ON HEAD
Sel ajal kui Haabersti ringile viadukti püstitati, sigines järgmistele kilomeetritele hunnik foore: Õismäe tee otsa peale, Järveotsa tee otsa peale, Järvekalda tee otsa peale ning Tähetorni tänava algusesse kah veel.
Eraldi vaadates on kõik need foorid absoluutselt vajalikud ning aitavad luua võimaluse pääseda peateele. Nende juhtide jaoks, kes oma “süstimise” oskuses nii kindlad pole, on foor turvaline lahendus kahtlemata.
Kuid tänu lokaalsele turvalisusele eelnimetatud ristmikel kolis Haabersti ringi ees olev ummik lihtsalt natukene edasi. Et elu liiga ilusaks ei muutuks.
FOORID ON HEAD, AGA…
Kuniks kõik see foorisumm on sünkroniseerimata on üleval teema pidevalt tekkivatest ikaldustest ja ummistustest. Ehk siis – ikaldus Paldiski maantee linnast väljuval suunal on uue Haabersti viaduktiga koos tulnud, et jääda.
Tallinna liikluskorraldajatel tuleks selle jampsiga midagi ette võtta – kas planeerida uusi viadukte ja need kiiremas korras valmis ehitada või siis sünkroniseerida fooride tegevus nii nagu seda on tehtud näiteks Vabaduse puiesteel.
Tipptundide ajal on võimalik “rohelises laines” enam-vähem sujuvalt Laagri ja Nõmme suunalt kesklinna poole liikuda mööda Vabakat, ainsad, kes kaardid laual laksuga segi löövad, on hoolimatud juhid ise. Aga neid ei juhtu õnneks üleliia tihti.
Kui nüüd mõni liikluskorraldaja soovitab inimestel oma sõite paremini planeerida ja läbida Habersti viadukt tipptunni välisel ajal kui seal nii palju autosid ei ole, siis mõelgu uuesti: Tallinn on valglinnastunud ning igal hommikul ja õhtul voolavad kümned tuhanded inimesed ühel ja samal ajal ühes ja samas suunas. Võib-olla soovitaks neil kohe Lasnamäele elama asuda!?
RANNAMÕISA TEEL ON ASI VEEL HALVEM
Suurema osa Haabersti ringi ummikust linnast väljuval suunal põhjustas senini Rannamõisa tee, mis lihtsalt ei võtnud kogu Tiskresse, Tabasallu, Murastesse, Vääna, jm. suunduvat autoderodu vastu.
Selle rodu saba jäi tolknema Haabersti ringile. Eriti magusa kaose tekitas fakt, et juhid ei oska ristmikku vabana hoida – edasi ei saa sõita, aga vahet eessõitjaga sisse ka ei jäeta – keegi võib ju vahele tulla. Rannamõisa tee ei võtnud ning ei võta ka tulevikus piisavalt autosid vastu nendesamade fooride tõttu.
Salakavalalt kõigest mõnesaja meetri kaugusele toredast viaduktist on kolinud foor, mis laseb autosid kaubandusvõrkudesse ja sealt välja. Veel mõned sajad meetrid eemal dirigeerib foor Vabaõhumuuseumi suunas ja suunast liikumist.
Praegu on seal küll aktiivne tee-ehitus, aga valmimine ei kaota foore. Mistõttu ei ole olukorra paranemist loota. Palju õnne, Rannamõisa, Muraste jt. linnalähedaste paikade elanikud! Ka teile soovitame lahenduseks Lasnamäele kolimist.
KAOSEKS PIISAB ÜHEST PEATUSEST
Alles hiljuti kirjutasime sellest, kuidas ja miks tekivad ummikud. Paldiski maanteel ja Rannamõisa teel linnast väljuvad suunad on kõige ehedam näide “ülekoormusummikutest.”
Iga ristmik, lõikumine ja ka tõus on koht, kus liiklus tiheneb ja aeglustub. Kui mõni sõiduk selles kohas peatub, tekibki ummikulaine. Kõige kurvem, et need alad töötavad nagu pumbad ja tekitavad ühe ummikulaine teise järel.
Üheks pumpa käivitavaks jõuks on juhid, kes näiteks liiga väikese pikivahe tõttu tugevamalt ja tihti järelsõitja jaoks ootamatult pidurdavad. Äkiline pidurdus võimendub läbi autode rivi ning selle tagumises otsas olijad peavadki päriselt seisma jääma.
Mõtleme siinkohal kasvõi Saksamaa kiirteedele, kus kilomeetrites mõõdetavad ummikud tekivad ja hajuvad tihtipeale ilma nähtava põhjuseta.
Paldiski maanteel ja Rannamõisa teel on kurja juureks aga sünkroonimata foorid, mis sõidukeid iga natukese aja tagant üsna suvalises lainetuses peatuma sunnivad ning seeläbi mammutummikuid tekitavad.
HAABERSTI VIADUKT ON POOL TEHET
Seepärast ütlengi, et Haabersti viadukt on vaid pool tehet. Uue ülesõiduga saadi lahti poolest ummikust enne Haabersti ringi, kolides selle lihtsalt järgmisesse kohta.
Uue viadukti tulles muutus Paldiski maanteel olukord senisest veel foorilisemaks. Rannamõisa teel aga ei ole Haabersti liiklussõlmele järgnevas lõigus fooride osas midagi ette võetud. Piltlikult öeldes sooritati suursuguse tee-ehitusprojektiga elegantselt problem shifting, ja päris mure suunati silma alt ära, teise kohta.
Kuniks teedevalitsejaks on kooskõlastamatult siin ja seal plinkiv foor, jääb võrrandisse seesama muutuja – “üks sõiduk peatub”. Kui peatub üks, peatuvad ka teised ning saba venib ja nõksutab tüdimuseni.
KES LAHENDAKS VÕRRANDI?
Mujal maailmas pingutatakse selle nimel, et linnadest väljuvad suunad oleksid vabad. Sellele püütakse kaasa aidata kas siis tugevate roheliste lainetega või mitmetasandiliste ristmikega: ainult võimalikult suures koguses autosid linnast välja lastes saab leevendada ummikuid linna sees.
Meil siin Tallinna “metropolis” ei saa vabalt välja sõita üheski suunas – Tartu maantee on lukustatud fooridega ning Peterburi tee on lukustatud fooridega ning nüüd on ka Paldiski maantee ja Rannamõisa tee liiklusvoog ära hakitud.
Vabaduse puiesteel viljeletakse rohelist lainet ja enamasti tundub see isegi toimivat, sest Pääskülla jõudmise ajaks on piisavalt palju autosid kodudesse hajunud ja rohelise laine lõppemine praegu suuremat jura ei tekita.
Rohelist lainet tuleks proovida ka Rannamõisa teel ning Paldiski maanteel, kuid seegi oleks vaid pool tehet, sest seal on ristuvatelt teedelt sõitmise huvilisi oluliselt rohkem ja punase tule taga ootaja aeg on pikk.
Pakuksin ühe võimaliku lahendusena kergliiklejate tunnelisse suunamise Järveotsa teel ning Järvekalda teel ja lisaks rohelisele lainele fooritsüklite pikemaks muutmise, kusjuures tipptunni ajal kella 16-18ni tuleks eelistada põhiteel sõitjaid.
Mujal on pikemate fooritsüklite teed juba mindud. Musternäidis on ehk Holland, kus põhiteede fooride roheline tsükkel kestab lausa mitu minutit.
Kõrvalteedel ootajate jaoks on aeg pikemast pikem, aga kui valida on kahekümne auto ootamine kõrvalteel versus saja auto nuselemine põhiteel, siis ei peaks valikud rasked olema.
Kaanepilt: kuvatõmmis Haabersti veebikaamerast
