Täna võib peaaegu täie kindlusega öelda, et lastekaitsepäevast alates on igas operatiivsõidukis politseid toetamas vähemalt kaks Kallikaru, kelle ülesandeks on õnnetusse sattunud laste lohutamine. Tegime aktsiooni algatanud tudengitega juttu ja uurisime lähemalt projekti tausta ja tegevuste kohta.
Eestis juhtub igal aastal lastega rohkem kui 1000 õnnetust, mis vajavad politsei sekkumist. Õnnetusse sattunud laps vajab lohutust, turvatunde tekitamiseks on abi ka väikesest lelust, mida kallistada saab. Kõige lihtsam, kui politseinikul oleks mänguasi kohe käepärast.
Kaks Eesti tudengit, Kaur Vahtrik ja Mari Umbjärv otsustasid algatada Hooandjas Kallikaru kampaania, et koguda raha politseiautodesse pehmete mõmmikute ostmiseks. Algatus pälvis rahvusvahelist tähelepanu, esialgne summa – 7000 eurot – saadi kokku kümne päevaga.
Kallikaru on pehme sõber, kes aitab tõsta õnnetusse sattunud lapse tuju, vähendada stressi ja pakkuda väikesele inimesele tuge. Kallikaru reisib kaasa igas politseiautos ning rändab abivajajaga koju kaasa.
Kes on need inimesed, kes Kallikaru ideed arendavad?
Kallikaru ideed arendavad ja viivad ellu tudengid MTÜ Traumamõmmik kaudu. Mõtte algatas Tallinna Tehnikakõrgkooli õppur Kaur Vahtrik, keda hämmastas õnnetuste arv, mis lastega aastas juhtub. Ta tundis, et tahab olukorda muuta.
Üksinda kaugele ei jõua, Kaur kutsus seltsiks Mari, ning tänaseks päevaks on moodustatud tudengitest meeskond ja mittetulundusühing. Ühiselt arendatakse ideed ning viiakse see ka ellu.
Peame projektis tähtsaks kaasata võimalikult paljude ekspertide arvamust ning kogemust – seda nii karude mõju väljaselgitamisel kui ka kogu Kallikaru süsteemi elluviimisel. Suurt abi on andnud ka tudengite mentorid.
Kus tekkis üldse idee, politseile appi hakata?
Kallikaru mõte sündis isikliku kogemuse pealt, kui Kauri lähedane elas läbi õnnetuse. Tegelikult me ei tea ju kunagi, millal meiega või meie lähedasega võib juhtuda õnnetus, ja kui see juhtub, oleme õnnetud ja nõutud.
Kallikaru sarnaseid projekte on eelnevalt ellu viidud Hollandis ja Austraalias, kus peredelt saadud tagasiside on olnud ülimalt positiivne. Need mõlemad aspketid olid tugevad motivaatorid mõtte elluviimiseks.
Mida ütlevad psühholoogid, kas karude kallistamisest on abi?
Teadusuuringud omistavad kallistamisele mitmeid positiivseid omadusi, näiteks aitab kallistamine leevendada valu, loob head enesetunnet ja vähedab stressi. Kallistamine tekitab organismis oksütotsiini, mida võib lihtsas keeles nimetada õnnehormooniks.
Lisaks sellele on teadlased märganud, et kui organismis tõuseb oksütotsiini tase, kiirendab see ka paranemisprotsesse. Seda on kinnitanud mitmed psühholoogid ja lastearstid. Kallistamisel on suur jõud, mida me kõik saame kasutada!
Mis laadi õnnetustesse sattunud lapsed vajavad kõige enam abi?
Kallikaru ei tooks siinkohal ühtegi konkreetset õnnetuse liiki välja, sest me kõik reageerime olukordadele erinevalt. Kallikaru missioon on tagada õnnetuse läbi elanud lastele heaolu ja turvalisuse tunne, pehme lelu tuleb appi kõigile, kes abi vajavad.
Kust ja millised karud politseiautodesse tulevad?
Kallikarud tulevad meie juurde Rootsist. Leidsime sealt karupartneri, kes meile lelud müüvad, küsimata sealjuures kasumit. Kahju on, et Kallikaru koostööpartnerit ei õnnestunud leida Eestist.
Kaalusime ka projekti algfaasis ka kasutatud karude kogumist, kuid jätsime mõtte, sest kasutatud mängumõmmide puhul tekib olukord, kus me täpselt ei tea mänguloomade päritolu, materjale, millest nad valmistatud on ning sobivust lapse vanusele.
Esmajoones pöörame kindlasti projektis tähelepanu Kallikaru turvalisusele ja ohutusele. Meile andis oma hinnangu ka Tarbijakaitseamet, kes pani südamele vastutada karude ohutusnõuete eest.
Rootsi karupartnerilt oleme saanud juba ohutussertifkaadid, mis kinnitavad karude sobivust lastele 0+ vanusegrupist alates.
Kas mõeldud on ka täiskasvanutele? Milline võiks olla suurtele sobiv lohutus?
Kallistamine on universaalne abivahend kõigile. Täiskasvanud võiksid rohkem kallistada! See ei maksa midagi, aga teeb päris kindlasti tuju heaks ja meele helgeks.
Kui politsei mind kinni peab ja ma ehmatan, siis kas ma tohin paluda ka Kallikaru end lohutama?
Seaduskuuleka ja tähelepaneliku kodaniku puhul peab Kallikaru küllalt vähetõenäoliseks, et te politseinikku kohates ehmatate. Politseinikud tagavad ennekõike ju olukorra, et õiguskuulekal inimesel oleks Eestis võimalikult turvaline.
Kallikarud on kohanud väga palju politseiametnikke ning nad kõik on olnud väga sõbralikud ja abivalmid. Lisaks on nad hea tunnetusega ning kui Te tõesti Kallikaru kallistusi peaksite vajama märkavad nad seda.
Hooandja kampaania on olnud teil üliedukas, palju õnne!
Soovime tänada kõiki inimesi, kes meid Hooandja keskkonnas toetanud on. Siiamaani uskumatuna näivana suutsime oma eesmärgi, 7000 eurot, koguda 10 esimese päevaga. Oleme väga liigutatud ja südamest tänulikud inimeste toetustele! Aitäh kõigile!
Millised on Kallikaru järgmised sammud karukampaanias?
Kallikaru hakkab ennast vaikselt valmis seadma Eesti igasse otsa jõudmiseks. Kallikaru tahab olla 1. juuniks, lastekaitsepäevaks igas Eesti politsei patrullautos valmis tõttama appi kõigile väikestele abivajajatele.
Kuigi mõte Kallikarust politseiautos tundub väga tore, tahaksime, et neil oleks rohkem puhkust ja vähem tööd, et õnnetusi ei juhtuks. Soovime kõigle turvalist ja ohtut liiklemist!
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Kallikaru on võimalik Hooandjas veel kuni 28. aprillini toetada. Ärge kõhelge kaasa löömast, sest väikesed karukesed süüa ei küsi, väike varu mänguasju on kindlasti hädavajalik.
Meie meelest on MTÜ Traumamõmmiku algatus igati tore. Väikesed karud on olnud abiks lasteaedades ja -haiglates, et stressis pisikesi inimesi lohutada ning see on end igati õigustanud.
Miks just mängukaru on lapse kõige suurem sõber?
Nööpsilmne plüüsist kaisukaru on meie kaaslaseks olnud juba 115 aastat ning kuskil sügaval lapse südames istub teadmine, et just karu on see, kellele võib kõik oma saladused rääkida, kartmata, et karu neid kellelegi edasi räägib.
Tänapäevane, liikuvate jäsemete ja infantiilsete näojoontega kaastunnet, usaldust ja armastust äratav mängukaru sündis legendi järgi 1902. aastal. USA presidendi Theodore Roosevelti järgi sai ta nimeks Teddy bear.
Legendi järgi käinud Roosevelt 14. novembril, 1902. aastal jahil, aga ükski karu end näole ei andnud. Keegi presidendi alamatest sidus puu külge karupoja, et tähtis mees tühja käega jahilt koju minema ei peaks. Roosevelt vihastanud selle teguviisi üle, ja käskinud looma lahti päästa.
Üllameelse presidendi ja vaese karupoja lugu levis rahva seas kulutulena. Päästetud karupoega hakati kujutama kahejalgse plüüsist mänguasjana, mida meie nüüd tunnemegi traditsioonilise kaisukaruna.
Võimalik, et karu lemmikmänguasjana on tuntud palju kauem aega kui plüüsist Teddy bear, pikaaegne Loomaaia direktor Mati Kaal on öelnud, et usub, juba koopainimestel olid kaisukarud.
Psühholoogid aga peavad Teddy bear’i kuju õnnestunuks: kahejalgset mõmmikut on lapsel kerge kallistada ja kaasa vedada. Nii see surematu sõprus ja usaldus kasvabki…
Allikas ja meedia: MTÜ Traumamõmmik, Mänguasjamuuseum
