Metssiga satub tulevikus maanteedel autodega kokkupõrkekursile täenäoliselt järjest harvemini: keskkonnaagentuur on võtnud sihiks metsanotsude arvukust jõuliselt piirata. Möödunud jahihooajal kütiti kokku seitse ja pool tuhat metssiga.
Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal kokku 7584 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid üleriigilise küttimiskohustuse (7557 isendit) täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega metssead, mis teeb lõplikuks küttimismahu täitmiseks 7869 isendit.
NOTSUD ENNETAVALT LOOJAKARJA
Juba kolmandat aastat määrati sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks tavapärasest suuremad metssigade küttimismahud. Jahimehed teadvustasid olukorra tõsidust ning küttisid möödunud jahihooajal 7584 isendit. Lisaks hukati 39 katku kahtlusega isendit ja surnuna leiti 246.
Maakondlikud jahindusnõukogud ja mõnedes maakondades ka Keskkonnaamet kehtestasid küttimismahud lähtudes Keskkonnaagentuuri ettepanekust, mis oli ajendatud eesmärgist viia metssea arvukus tänavuse jahiaasta lõpuks asustustiheduseni maksimaalselt 1,5 isendit 1000 ha jahimaa kohta.
Suurimad küttimismahud olid sel hooajal Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal, kus hoolimata suurenenud küttimissurvest ja seakatku levikust (v.a Hiiumaa) oli sigade arvukus möödunud jahiaasta lõppedes jätkuvalt kõrge.
Kui võrrelda maakondade küttimistulemusi kahe viimase jahihooaja vahel, siis on erinevused kohati märkimisväärsed: Lääne-Virumaal on metssigade küttimine möödunud jahihooajal sigade Aafrika katku laastamistöö tõttu langenud võrreldes mulluse hooajaga seitse korda.
Samal põhjusel on metssigade küttimine vähenenud 2-5 korda ka Harju-, Ida-Viru-, Lääne-, Pärnu-, Rapla- ja Saaremaal.
Etteantud küttimismahust rohkem kütiti sel hooajal metssigu Järva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal, kus katk alustas oma laastamistööd kõige varem, ent praegune küttimismahu oodatust suurem täitmine viitab sealsele metssigade populatsiooni taastumisele.
Vältimaks uusi haiguspuhanguid tuleb neis maakondades metssigade küttimismahte varasemaga võrreldes suurendada, et loodusest haigus välja tõrjuda.
Kõige madalam oli küttimiskohustuse täitmise protsent Raplamaal (51%) ja kõrgeim Võrumaal (262%). Metssigu kütiti intensiivselt ka Hiiumaal, kuhu seakatk ei ole veel jõudnud.
SEAKATKULE TULEB PIIR PANNA
Jahipiirkondade küttimismahtude täitmist analüüsivad mais kogunevad jahindusnõukogud, kelle pädevusse kuulub ka ettepaneku tegemine Keskkonnaametile küttimismahu mõjuva põhjuseta täitmata jätnud jahipiirkondadelt kasutusõiguse loa äravõtmiseks.
Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks soovitakse viia metssigade arvukus kogu Eestis 28. veebruariks 2019 asustustiheduseni maksimaalselt 1 isend 1000 ha jahimaa kohta.
Pärast Keskkonnaagentuuri metssigade loendus-, küttimis- ja seireandmete kokkuvõtmist otsustatakse, kui palju konkreetselt tuleb maakonniti veel sigu küttida, et saavutada soovitud asustustihedus.
AUTOJUHID RÕÕMUSTAVAD… VIST?
Alates 2011. aastast on PPA andmetel Eesti teedel juhtunud loomadega paarsada liiklusõnnetust. Seda, kui suur on õnnetustes metssea osakaal, on raske öelda, sest politseini jõuavad vaid need juhtumid, kus inimesed on saanud kannatada.
Põdra ja metskitse kõrval on metssiga olnud siiski kõige “popim” kokkupõrkelugude kangelane. Just kevadisel ajal, kui emis oma triibikuid söögiplatsilt söögiplatsile veab, on kokkupõrked tõenäolisemad – notsuema on ametis järeltulijatega ning autojuht ei tea kunagi, palju põrsaid parasjagu üle tee minemas on.
Nüüd, kus seakatku leviku tõttu on löögi alla sattunud kodumaine koduseakasvatus, on jahimeestel kohustus rohkem metssigu küttida. Mis omakorda tähendab, et statistiliselt on järjest väiksem risk maanteel metssiga kohata ja talle otsa sõita.
Üldiselt vastutab inimene selle eest, et loodus viga ei saaks. Ja ehkki me oleme harjunud ütlema “loom jooksis teele ja autole otsa”, siis tegelikult on asjalood nii, et loom küll jookseb teele kuid otsa sõidab talle ikka tähelepanematu ja rumal inimene.
Vaata, mida teha kui uluk tuleb teele siit
Kaanepilt: Aimar Rakko. Allikas: keskkonnaagentuur
