Tänavu kolme esimese kuuga vajasid Eesti inimesed kaks korda rohkem autoabi, kui aasta tagasi. Põhjuseks oli eelkõige lumerohke külm talv, kuid oma jälje jättis ka koroonapandeemia.
ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts ütles, et aasta algus on olnud autoabiteenuste osutajatele ülimalt töörohke – jaanuaris, veebruaris ja märtsis vajati autoabi rohkem kui 1000 korral.
„Ühest küljest oli selle taga lumi ja libedus, kuid teisalt ka see, et koroonaajal sõidavad inimesed autodega harvem. Seetõttu vähenes akude võimsus, mis tõi külmade ilmadega kaasa probleemid mootori käivitamisel. Veel oli märgata, et inimesed unustasid kohati talvised sõiduoskused – kiputi oma sõiduoskusi üle- ja talve alahindama,“ lisas Lepvalts.
Mis olid aga levinumad hädad, mis Eesti inimesed tee kõrvale jätsid? Kõige rohkem – 380 korral – tuli ette seda, et sõiduk ei käivitunud. „Kõige eredamalt torkasid silma just talvekuud jaanuar ja veebruar, mil auto käivitamisel vajati abi tervelt kolm korda rohkem kui aasta varem. Ilmselt oligi põhjus selles, et paljud sõidukid olid kaua seisnud ja külmade ilmade tõttu olid akud tühjaks saanud,“ kirjeldas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht.
Järgmine enam levinud probleem oli tehniline rike, millega pöörduti autoabi poole esimeses kvartalis 370 korral. „Siia alla kuuluvad kõiksugu ootamatud tehnilised probleemid näiteks mootori, käigukasti, pidurite või elektroonikaga. Levinud on näited, kus klient võtab ühendust ja teatab, et auto küll käivitub, aga edasi liikuda ei saa, kuna käik ei lähe sisse või on pidurid peale jäänud,“ rääkis Lepvalts. Eelmistest aastatest oli tuntavalt rohkem ka avariisid.
Järgnevalt on toodud kaheksa enim levinud muret, millega inimesed tänavu esimeses kvartalis autoabisse pöördusid:
- Sõiduk ei käivitu – 380 juhtumit
- Tehniline rike – 370 juhtumit
- Avarii – 188 juhtumit
- Rehv katki – 69 juhtumit
- Nõustamine – 54
- Lumes kinni – 48
- Lukuabi – 4
- Kütus otsas – 4
Lepvaltsi sõnul on autoabi saanud eestlaste seas hinnatud teenuseks. Enamikule laekunud kõnedele vastatakse 20 sekundi jooksul ning suuremates linnades on abi kohal 30 minutiga. „Siiski leidub ka inimesi, kes pole sellest teenusest kuulnud või kui mure käes, siis ei meenu, et kindlustuspaketis on ka autoabi,“ ütles Lepvalts.
Ta lisas, et paljud kindlustusseltsid pakuvad kaskokindlustuse olemasolul tasuta ööpäevaringset autoabi. „Kui kasko aga puudub, tasub autoabiteenus liikluskindlustusele juurde osta, sest nagu näha, on ootamatud viperused autodega üsna kerged tekkima,“ lisas ta. Möödunud aastal pöörduti ERGO Autoabisse 3475 korral, mis teeb keskmiselt 10 kõne päevas.
