Kaitseressursside amet (KRA) koos Kaitseväega on registrite põhjal välja sõelunud ligikaudu 2700 eraomanduses olevat sõidukit, mis sõjaolukorras sobivad täitma mõnd riigile vajalikku ülesannet. Lähiajal hakkavad masinate omanikud saama koormisteateid.
“Sundkoormiste koondkava” alusel määratakse rahuajal sõidukid, mille riik sõjaolukorras sunniga võõrandada võib.
Riigi reservnimekirja võivad kuuluda nii ettevõtetele kui ka eraisikutele kuuluvad sõidukid. Sunniga minnakse eraomanikelt masinaid küsima aga üksnes siis kui kõik teised võimalused on ammendunud.
Sundkoormised jagunevad sundvõõrandamiseks, -kasutuseks ja -valduseks ning veokohustuseks. Sundvõõrandamise puhul võetakse omanikult vara riigi omandisse riigikaitselisteks vajadusteks. Siia hulka kuuluvad näiteks kütte- ja määrdeained, toiduained, ravimid ja ravivahendid jm ära tarvitatav vallasvara.
Sundkasutus on vara ajutine kasutamine riigikaitseliseks vajaduseks. Sundkasutusele võib võtta maatükke, (õhu)sõidukeid, ujuvvahendeid, ettevõtteid (nt haiglaid), masinaid ja seadmeid, ehitisi ja rajatisi, elektri-, side-, gaasi- ja muid liine, relvi-, optika- ja mõõte- ning arstiriistu jms vallasvara.
Veokohustus on sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki omaniku või valdaja kohustus teostada riigikaitselisteks vajadusteks vedusid koos juhi või meeskonnaga.
ME ISE SAAME JA PEAME END KAITSMA
Kuidas riigikaitselise sundkoormise määramine täpsemalt käib, milliseid kohustusi toob see vara omanikule ning kas sunnist on võimalik ka keelduda? Ja kas on võimalik vabatahtlikult oma vara abistamiseks pakkuda?Selgitab Kaitseressursside ameti avalike suhete nõunik Anne Osvet.
Kuidas selekteeriti välja ligikaudu 2700 eraomanduses masinat?
Seda tegime koos Kaitseväega. Kogu sõelumise tulemusel koostasime „Sundkoormiste koondkava“ ja kaitseministeerium esitas selle VV kinnitamiseks.
Mis liiki sõidukeid koormata kavatsetakse?
Sõidukite kategooriad ja mahud on kinnitanud VV oma määrusega. Viidatud määrus on asutusesiseseks kasutamiseks § 35 lg 1 p 6 alusel.
Kuidas jaguneb eraomanduses sõidukite koormamine maakonniti?
Samuti nagu eelmise küsimuse vastus on, et nimetatud info on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave.
Kuidas käib sundkoormisest teavitamine täpsemalt?
Kõigepealt saadab KRA välja teate riigikaitselise sundkoormise määramise menetluse alustamisest. Pärast seda on KRA-l ja vara omanikul aega 15 päeva asjaolusid täpsustada.
Määramise menetluse käigus kaalutakse läbi kõik asjaosaliste poolt välja toodud poolt ja vastu argumendid. Seejärel koostame juba määramise otsuse.
Mida kodanik/ettevõte oma varaga pärast teatise saamist teha tohib? Näiteks kui oli plaan sõidukit müüa, siis kas selle teatise järel seda enam teha ei saa?
Kodanikul või ettevõttel ei ole rahuajal koormisega seonduvalt ühtegi kitsendavat asjaolu. Jah, õigusaktidest tulenevalt kirjutame otsuse blanketile, et ta peab vara hävimise või müümise korral KRA-d sellest teavitama, aga arvestades meie e-riigi võimalusi, siis selleks tegelik vajadus puudub.
Kas on võimalik koormisest ka loobuda?
Välistavad asjaolud kaalume läbi juba eelnimetatud menetluse käigus.
Kas koormatud sõiduki omanikule makstakse kompensatsiooni?
Kui räägime siinkohal rahuajast, siis vastus on ei.
Kui tegu on ainsa olulise sõidukiga peres/ettevõttes, kas siis kriisiolukorras selle loovutamine jätab omaniku ja tema lähedased hätta (nad ei pääse näiteks liikuma)?
Loomulikult arvestame menetluse käigus kõiki asjaolusid ja püüame juba analüüsi tegemise ajal sellised võimalused välistada.
Mida täpsemalt tähendab nõue anda teatud aja jooksul Kaitseväele täis paagiga sõiduk üle? Kus ja kuidas see üleandmine toimub?
Täis paagiga kaitseväele üleandmine tähendabki just seda, et transpordivahend tuleb tuua täis paagiga sundkoormise otsuses fikseeritud asukohta. Ja seal teeb vajalikud toimingud juba Kaitsevägi.
Ilmselt tekitavad sundkoormise teatised parasjagu ka emotsioone. Kuidas ennetada negatiivset vastukaja?
On selge, et debatt on alles algusjärgus ning nii poolt kui ka vastu argumente tuleb meil menetleda. Kindel on see, et ega keegi teine meid ohu korral ei kaitse. Me peame ise olema vastutustundlikud ja tagama, et Eesti oleks kaitstud parimal võimalikul moel.
Riigikaitseliste sundkoormiste seadus kehtib juba 1995. aastast, ent sel puudusid kuni siiani rakendusaktid. Nüüdseks on seadusandlus korda tehtud ja saab hakata teateid laiali saatma. Seda, et keegi õppuste ajal hakkaks masinaid n-ö testima, pole vaja karta.
Kui aga leidub kodanikke, kes tahaksid oma valmisolekut kriisiolukorraks juba täna näidata ja pakkuda vara, millest võiks abi olla, siis kas ja kuidas seda teha saab?
Jah, oma sõidukit saab ka vabatahtlikult pakkuda. Ja see on igati soovitav. Selleks tuleb ühendust võtta KRA-ga.
Ühiselt selgitatakse välja, kas niisugune sõiduk võiks kaitseväele vajalik olla, kas parameetrid on koostatud loetelus olemas. Kontakti võib võtta KRA mobilisatsiooniressursside osakonna juhataja Alo Aulikuga e-kirja teel alo.aulik@kra.ee
Allikas: KRA. Kaanepilt: Uku Tampere
