Politseinik väitis, et kaasreisija sõitis auto tagaistmel lahtise turvavööga. Mees ei olnud politseiga nõus, algatati väärteomenetlus ja määrati 60 eurot trahvi. Trahvisaanu küsib, kas on alust üksnes politsei väitele tuginenud otsust edasi kaevata? Vastab Taivo Rosi, PPA vanemväärteomenetleja.
“Sõitsin autos tagaistmel ja politseinik pidas meid kinni, väites, et nägi selgelt, kuidas mul polnud turvavööd peal,” kirjutab kaasreisija.
“Ma ei olnud selle väitega nõus ja mind saadeti menetleja juurde. Tema otsustas trahvi teha, sest tõendite järgi olla kindel, et turvavöö oli lahti. Ainuke tõend oligi politseiniku ütlus. Sain 60 eurot trahvi. Kas mul on mõtet otsus edasi kaevata või tuleb trahv ära maksta?” küsib trahvisaanu murelikult.
Küsimusele, kas tal oli turvavöö tagaistmel kinnitatud, vastab ta, et sel hetkel, kui politsei auto peatas, avas ta turvavöö. Miks, ei teagi. “Automaatselt, arvasin et pean autost välja minema.”
Kuna me toimunu kõiki asjaolusid täpselt ei tea, siis see, kas ja millal vöö kinni või lahti oli, ei olegi arutelu teemaks.
Küsime hoopiski PPA-st järele, kas juhul kui politsei väidab, et nägi, aga inimene ütleb, et pole teinud – kas siis üldse on mõtet vaidlema hakata?
Lühimenetlusega ei pea nõustuma
PPA vanemväärteomenetleja Taavi Rosi tuletab meelde, et alates sellest aastast on Eestis väärteomenetluse kõrval uus menetlusliik: lühimenetlus.
Turvavarustuse mittekasutamise puhul rakendab politsei reeglina just lühimenetlust, millega määratakse rikkujale 40-eurone hoiatustrahv.
“Olukorrad, kus rikkumise asjaolud ei ole selged või inimene ei tunnista eksimust, välistavad lühimenetluse ning alustatakse väärteomenetlust,” selgitab Rosi.
Väärteomenetluses kogub politsei vajaminevad tõendid ning menetluse lõpuprotsessis hinnatakse eelnevalt kogutud materjale.
Tõendusteabele antud hinnangu järgi vormistatakse politsei otsus ehk kohtuvälise menetleja lahend, milleks saab turvavöö mittekasutamisega seonduvalt olla kuni 200-eurone rahatrahv.
Erandjuhtudel tuleb kõne alla ka väärteomenetluse lõpetamine: “Olukorrad, kus kaasreisija turvavöö on kinnitamata, ei erine päriselus väga oluliselt juhi poolt toimepandud sarnasest rikkumisest, kuna mõlema teoga kujutatakse ohtu kellegi elule või tervisele,” räägib Taivo Rosi.
“Sama sarnasuse vaatenurk kehtib ka selliste eksimuste avastamise kohta ning üldiselt toetuvadki need menetlused politseiametnike poolt nähtule,” lisab ta.
“Rikkumist ja selle iseloomu vahetult tajunud politseiametniku ütlused on seadusest tulenevalt lubatavad tõendid ning seeläbi saavad needsamad kirjeldused olla aluseks ka karistuse määramisel.”
Vormikaamerad ja teised abivahendid
Lisaks silmadele-kõrvadele-kogemusele on politseil olemas video- ja fotokaamerad, mis rikkumisi avastada ja tõendeid koguda aitavad.
Hiljaaegu alustas 150 politseipatrulli uudsete vormikaamerate testimist: nende salvestised on abiks olukorra hindamisel ja tõendite kogumisel.
“Tehnikavahendite kõrval on selliste rikkumiste avastamisel oluline roll ka koordineeritud tegevustel, mis aitavad politseinikel tõhusalt rikkumisi avastada ja nendele reageerida,” sedastab Taivo Rosi.
Selliste tegevuste nimistusse kuuluvad näiteks varjatud- ja kombineeritud liiklusjärelevalve. Ehk siis liikleja ei pruugigi patrulli märgata, patrullpolitseiniku kotkasilm on aga rikkumise juba tuvastanud.
Politseiametniku sõnal on kaalu
Kokkuvõtvalt saab öelda, et järelevalvet auto turvavarustuse kasutamise üle on võimalik teostada mitmeti ning sellised menetlused ei ole tõendusmaterjalide poolest kaugeltki sarnased.
Väärteomenetluses võivad tõenditeks olla nii heli- kui ka videosalvestised, aga sealjuures ei tasu unustada, mida ütleb politeinik, kes rikkumist tajus.
Politseiametnikust tunnistajal on kohati isegi kaalukam roll, kui rikkumist kirjeldaval salvestisel, kuna mistahes politsei kasutuses olevat tehnilist vahendit ei saa kunagi võrrelda inimese kuulmise või silmanägemisega.
Seetõttu ongi täiesti tavapärane praktika, et selliseid eksimusi menetletakse politseinike tunnistuste põhjal ja määratakse nende alusel ka trahv.
Videotõend ei välista väärteomenetlust
“Politsei puutub sagedasti kokku inimestega, kelle hinnangul oleks videotõend justkui ainus viis süüteo toimepanemist kinnitada, kuid nii see ei ole,” selgitab Taivo Rosi veelkord.
“Videotõendi puudumine ei välista väärteomenetlust ega tingi automaatselt süüdistusest loobumist, kuna rikkumist tajunud politseiametniku ütlused on kohati isegi kaalukamad tõendid süüteo kinnitamiseks.”
Kas ja millal siis ikkagi vaidlema hakata?
Kui inimesed leiavad, et politseiametnikud eksisid, on igal karistuse saanud isikul õigus otsusele esitada kaebus.
Lühimenetluses esitatud kaebused lahendab politsei väärteomenetluses ning väärteomenetluse kaebuste lahendamise pädevus on omakorda maakohtutel.
Aeg-ajalt tuleb politseil kohtus ka sarnastes menetlustes oma seisukohti kaitsta ja selleks ollakse pidevalt valmis.
Taivo Rosi viitab pikale kogemusele sarnaste kaebuste menetlemisel: “Kohtulike kaebemenetluste praktika pinnalt saab öelda, et politseiametnike töö turvavarustuse nõuetekohase kasutamise kontrollimisel ja nende rikkumiste tõendamisel on olnud tasemel ja tulemuslik.”
Ikka ei saanud aru! Kaevata siis või ei?
Otsuse, kas vaielda või maksta vastuvaidlematult trahv ära, saab langetada ikkagi vaid asjaosaline ise. Ainult tema teab, kas turvavöö oli sõidu ajal kinnitatud või mitte. Kõike muretum variant on see alati kinni klõpsata.
Autojuhi kohustus on kaasreisijatele meelde tuletada, et turvavöö kinnitamine autos on kohustuslik. Kui mõni kaassõitjatest otsustab enda ja teiste elu ohtu seada, jättes vöö lahti, paneb vastutustundlik juht ta lihtsalt tee servale maha: eks kõndigu jala.
Sest nagu teada, saab politseinik teha trahvi ka autojuhile, kui kaasreisijal pole vöö kinnitatud. Protokolli võib välja kirjutada ükshaaval ja korraga nii autojuhile kui ka kaassõitjale, vaid trahvisummad on erinevad.
Pole just kena perspektiiv kellegi teise hoolimatuse pärast rahakotti mitmekümne euro võrra kergendada – ja vaielda on veelgi keerulisem, sest sõidu ajal juht kael kenus tagaistet vahtida ei või.
Kellele sa ikka kaebad, et ei oska sõpru valida!?
Kaanepilt: Sten Ottep/Fifty Visual
