Mupo eestvedamisel on Tallinna linnapildist eemaldatud ligi 600 romu ning Kuusakoski kuuajalise kampaania käigus jõudis oma teekonna lõpuni pea 1000 sõidukit – romusõidukite likvideerimisel teevad eestimaalased ilmselgeid edusamme.
Aastaid on meie sõidukite keskmist vanust kasvatanud nn uinuvad sõidukid ja sõidukõlbmatud romud, mis nii registrit kui ka linnapilti ja hoovinurki risustavad.
Kuusakoski teeb igal aastal kampaania, et ärgitada kodanikke oma vanu sõidukeid viimsele teekonnale saatma. Tallinnas on ohjad haaranud Mupo, mis järjekindlalt otsib üles linnatänavatel vedelevate sõidukite omanikud ja palub romud minema viia.
Tallinna “mäed” nagu isetekkelised romulad
Vaid üheksa kuuga on Tallinna linnapildist Mupo eestvedamisel eemaldatud 576 kasutuseta sõidukit, tänavuse kampaania käigus jõudis Kuusakoski pressi alla ligi 1000 sõidukit – tundub, et romusõidukite likvideerimisel on mõtteviis muutumas ning mingist hetkest kajastub inimeste tublidus ka registris, kust vanakesed maha võetud saavad.
Kui mullu vabanes pealinn 346st nn uinuvast sõidukist, siis 2020. aasta tulemus on lootustandev: jaanuaris 61, veebruaris 50, märtsis 49, aprillis 62, mais 97, juunis 93, juuli 57, augustis 31 ja septembris 76 sõidukit lõpetas oma maise teekonna.
Alati ei ole omanik aldis koostööd tegema, siis sekkub Mupo jõuliselt ja annab ise käitlejale risu üle: tänavu on sunniga pressi alla viidud 64 sõidukit ning veerandtuhande auto osas käib menetlus.
Kõige rohkem jäetakse autosid vedelema Tallinna “mägedel” – Mustamäel, Õismäel, Lasnamäel. Ka Kopli kant ehk Põhja-Tallinn ei hiilga korrektsusega. Kesklinn see-eest on enam-vähem korras, põhjuseks ilmselt tasuline parkimine – jube kalliks läheb sõiduki vedelema jätmine.
Alati ei ole sõiduki omanikuni jõudmine lihtne: on arvukalt juhtumeid, kus sel puuduvad numbrimärgid või siis on sel välisriigi registritunnus. Valdavalt on sel juhul tegu “uinuva sõidukiga”, mitte romuga, kuid ka unustusse vajunud autod tuleb ära viia, ja Mupo ei jäta enne kui omanik leitud.
Vedelevad sõidukid on potentsiaalsed ohu allikad: krattidel võib tekkida mõte neisse sisse murda või süüdata, ja see omakorda võib kahjustada ka asjassepuutumatute isikute vara.
Erakliendid olid Kuusakoski kampaanias aktiivsed
Kuusakoski võttis tänavuse kuuajalise kampaania jooksul vastu ligikaudu 1000 autoromu, neist umbes 60% eraklientidelt. Enim anti romusõidukeid üle Tallinnas ja Harjumaal, Tartumaal ning Viljandimaal.
Romusõidukite likvideerimisel on oluline keskkonnaaspekt: need on ohtlik jääde, sisaldades loodust reostavaid materjale nagu metall, plastik, klaas, õlid ja vedelikud. Kui need satuvad loodusse, on ohus taimed ja loomad.
Romulas võetakse sõiduk enne pressi alla panemist n-ö algosakesteks, lastakse “mahlad” välja ning korjatakse küljest ära kõik, mida masinate teravate hammaste vahelt läbi ei lasta. Suurt osa romust on võimalik taas- ning uuskasutada, raisku ei lasta midagi.
Kuusakoski metalliveski suudab tunniga purustada 30-40 sõidukit. “Mahlad” antakse ohtlike jäätmete käitlejale ja akud, rehvid, klaasid eraldatakse. Must ja värviline metall sorteeritakse automaatselt ja suunatakse ringlusse ning kergmaterjalidest nagu armatuurlauad, istmed ja polstrid valmistatakse jäätmekütust.
Kuusakoski kaasaegne metalliveski on vesi autotootjate veskile, sest võimaldab neil täita EL keskkonnanõudeid – tootjatel on nimelt kohustus vähemalt 95% romusõidukite massist taaskasutusse suunata.
