Roolimobiilikute tõttu toimub keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas; tänavusel liigaastal seega 730 õnnetust. Maanteeamet alustas ennetuskampaaniat “Kui juhid, siis juhi”, mille eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui ohtlikud on kõrvalised tegevused autoroolis. 5. aprill on kuulutatud mobiilivabaks päevaks.
[pullquote]“99% juhtidest vastab autoroolis kõnedele, kuid 71% roolikeerajatest kasutavad autoroolis mobiiltelefoni lisaks helistamisele ka pildistamiseks, tekstisõnumite saatmiseks või sotsiaalmeedias postituste lugemiseks.“[/pullquote]
Liiklusseaduse § 33 sätestab, et juhil on keelatud tegeleda autoroolis toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist. Tegelik kõrvaliste tegevuste tõttu toimunud õnnetuste arv võib olla veelgi suurem, sest tavaliste plekimõlkimiste korral on pigem erand, et juht tunnistab õnnetuse põhjusena mobiiliga rääkimist.
Moodne aeg on eesti liiklusstatistikasse lisanud uue mõiste: “roolimobiilik”. Andmete kogumine mobiiltelefonide rollist liiklusõnnetustes on kõikjal maailmas vähe levinud, seda ei tehta kuigi süstemaatiliselt ning hinnanguid, kui paljud roolimobiilikud liiklusolukorda mõjutavad, on antud vähesel määral.
Maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand selgitab, et alanud kampaania peamine sihtrüm on 25-34-aastased, igapäevaselt autoga sõitvad mehed: “99% juhtidest vastab autoroolis kõnedele, kuid 71% roolikeerajatest kasutavad autoroolis mobiiltelefoni lisaks helistamisele ka pildistamiseks, tekstisõnumite saatmiseks või sotsiaalmeedias postituste lugemiseks. Probleemi tõsidusele viitab ka asjaolu, et juhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas.“
Sõiduki juhtimine vajab juhi 100%-st tähelepanu igal ajahetkel, mis sõiduk on aktiivselt liikluses. Kirjutades autoroolis SMS-i on inimese pilk järjest teelt eemal keskmiselt 4 sekundit. Sõiduk läbib selle ajaga 90 km/h kiirusel „autopiloodil“ ca 100 meetrit, asulakiirusel 50 km/h ca 60 meetrit. Roolimobiilikud on seega konkreetne liiklusrisk.
Roolimobiilikud on liikluses sama ohtlikud kui roolijoodikud. Kui inimene räägib sõidu ajal mobiiltelefoniga, siis muutub tema võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada nii nõrgaks, nagu ta oleks joonud kaks või kolm klaasi veini.
2015. aastal tellis Maanteeamet küsitlusuuringu, millest selgub, et tegelikult suudaksid väga paljud juhid sõidu ajal telefoniga rääkimisest loobuda. Põhjuseks, miks seda siiski tehakse, on surve olla alati kättesaadav ning halb emotsioon, kui jätta kõnele vastamata.
„Kõrvalistest tegevustest põhjustatud liiklusriskide ärahoidmine on iga inimese, sealhulgas ka kaasliiklejate võimuses. Teades, et lähedane või töökaaslane on roolis, tasub enne helistamist mõelda, kas see kõne on vältimatult vajalik,“ toob Heinrand välja.
„Kui juhid, siis juhi“ liiklusohutuskampaania raames toimub 5. aprillil esmakordselt üleriigiline Mobiilivaba päev. Selle raames kutsub Maanteeamet kõiki liiklejaid üles andma lubadust liikluses telefoniga mitte tegeleda. Oma liitumisest saab teada anda läbi Facebooki lehe.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Kus on, sinna pannakse juurde. Puussekihutajad, roolijoodikud, roolimobiilikud … kena kevade algus tõesti. Ei teagi enam, kas nutta, naerda või näidata vasakult ja paremalt lugedes kolmandat sõrme. Maanteeameti kampaania on igati tänuväärne algatus, aga oleks tore, kui algatusest ka tegudeni jõutaks.
Ja miks ainult mehed on selle kampaania keskmes? Liiklusõnnetuste statistika seda tüüpi juhtumite puhul soolist vahet ei tee, juhtub nii naistel kui meestel ning aktiivses liiklejate grupis nagu ülal välja toodud on, juhtub naistel isegi rohkem. Või siis tuleb naistele eraldi kampaania?
Miks ü l d s e on vaja roolis rippudes samal ajal midagi mobiilis toimetada? Kõnedele vastamiseks on suures osas uutes autodes ammu olemas sisseehitatud käed-vabad-süsteem! Ja et me oleme nii mugavad, nii mugavad, siis kel juhtub see süsteem puuduma, kasutab personaalset “kõrvaussi”. Halloo, see ei saa olla üksnes kõnedele vastamine! See saab olla sotsiaalmeedias siblimine, pildistamine, piltide postitamine – jaa. Ja see on kurjast.
Liikluseeskiri võib öelda, mida iganes. Kampaania võib olla kuitahes lahe. Lood, mida teemal kirjutatakse, näidatakse, räägitakse, võivad olla kuitahes puudutavad. Ja ometigi ei juhtu suurt midagi. Miks? Sest need, kellele see on suunatud, ei näe, ei kuule, ei huvitu. Kahjuks.
Aitab, kui kodanikud aktiivselt sekkuma hakkavad. Liiklusliin on avatud kõigile, kes oskavad numbri 612 3000 valida. Teated roolimobiilikute kohta on seal teretulnud. Vaja on meelde jätta vaid auto number, kus nimetatud telefonisõltlane istub, kui võimalik, siis ka tema välimust kirjeldada; öelda oma nimi ja isikukood; ja asjad lähevad liikuma.
Kuidas aktiivselt sekkuda? Paradoksaalsel moel piisab, kui pilk oma nutiseadmest ülespoole tõsta, klapid kõrvast välja võtta ja ninast kaugemale vaadata. Ühtäkki paistab maailm värvilisem, käega katsutavam ja silmaga nähtavam. Uskuge vana indiaanlast, tema teab.
Meedia: Maanteeamet, kampaaniamaterjalid. Tunnuspilt: Paul Oka, vaba litsents
Plekist, asfaldist ja (veri)punaseks: möödasõit ei ole möödapääsmatu!
