Veli Rajasaar tegi juttu EST1 Racing Team võistkonna liikmete Raimo Kulli, Sten Pentuse, Thomas Padovani ja Keijo Kaasikuga. Barcelona 24-tunni kestvussõidul pälvis tiim kolmanda koha. Nende uljas ratsu, Porsche Cayman GT4 Clubsport jääb mõneks ajaks Auto100 Tallinna esindusse kõigile imetlemiseks.
Eesti väiksusest ei ole mõtet pikalt rääkida. Alles hiljuti käis üks elukutseline kähkusõitja meie liiklussaate “Punane sekund” võttel sõidukatseid läbi viimas. Täna aga istub ta juhuslikult EST1 Racing Team võidusõidumeeskonna koosseisus minu vastas ning on valmis vastama küsimustele, mis mind auto-ja sõiduhuvilisena paeluvad.
Tasahilju veeretatakse taustale ka nende lahinguarmidega ehitud Porsche Cayman GT4 Clubsport, mis kohe uudistavaid pilke püüdma asub. Üks lähedale tikkuja – nimesid ei nimeta* – suudab ka auto ümber tiirutades esistange küljest splitteri irvakile astuda. Mööduv mehaanik kinnitab selle nagu muuseas uuesti – see auto on ka hullemat näinud.
Autot võib aga uudistada ka hiljem – oma küsimustele vastuste saamiseks ei ole paremat võimalust kui täna. Küsimustele vastavad EST1 Racing Team koosseisus Raimo Kulli, Sten Pentus, Thomas Padovani ja Keijo Kaasik.
Te olete oma ametis kiired ja vihased mehed. Millised liiklejad olete te aga igapäevaelus? Kas annate mõnikord ka foori taga seistes kiusatusele järgi ning näitate ülbitsejatele tagatulesid?
Keijo Kaasik: Mina sõidan siiski aeglaselt ja rahulikult.
Sten Pentus: Sellepärast jääbki Keijo igale poole hiljaks.
KK: No mitte päris… pärast rajal sõitmist ei suuda ükski tavaauto lihtsalt sellist elamust pakkuda, nii et pole mõtet üritadagi.
Thomas Padovani: Tänapäeval polegi väga mõtet kiirust ületada – võimalus jamadesse sattuda on väga suur. Selline sõitmine jäägu rajale.
Kas olete kogenud mõnda tänavaautot, mis tekitaks rajamasinaga võrreldava emotsiooni?
TP: Porsche GT3 RS pole paha.
Raimo Kulli: Ferrari 458 Speciale on ka väga mõnus, aga siiski pole ta rajaauto.
SP: Samas, kui vaid sirgjoones kihutamisest rääkida, võib palju variante leida.
KK: Küsimus pole minu jaoks mitte auto võimsuses ega kiiruses, vaid selles, mis kurvides juhtub. Kuidas ta pidurdab, kui kiiresti uuesti gaasile astuda saab.
TP: Kõik küsivad kogu aeg: „Kui kiiresti te sirgetel sõidate?“ Meie jaoks pole sellel tähtsust.
SP: Jah, tähtis pole see, kui kiiresti sa kurvi lähed, vaid see, kui kiiresti sa sealt välja tuled. Ja tänavaautod pole tavaliselt selle mõttega ehitatud.
Mis autodega te igapäevaelus liiklete?
SP: Audi Q7. Kui rajalt tulla, siis viimane asi, mida ma tahan, on kiire, jäik ja vali auto.
RK: BMW seitsmes seeria. Pärast 25 aastat võistlemist tahaks sõita millegii mugava ja pehmega.
KK: Sekundeerin. Ma võin uhkusega öelda, et mu sõiduvahend on VW Arteon.
TP: Mina mitte, mulle meeldib jätkuvalt midagi veidi äkilisemat – sõidan Porsche Carrera S-ga.
KK: Küsige Thomaselt 20 aasta pärast uuesti!
Kui noorelt te võidusõiduga alustasite, mis alal? Kas minu (25) ja enamuse lugejate vanuses on asi juba lootusetu?
SP: Raimo oli vist noorim, kui ta alustas? Mina igatahes olin 14 ja alustasin 85cc Raket-kartidega.
RK: 11 ja rallikross, Ladaga.
KK: 20 või 21 ja Rotax MAX kartidega.
TP: Oh… 28 või 29? Käisin kõik Porsche sõiduakadeemia koolitused läbi ning ei teadnud mitte kedagi. Äkitselt aga viis üks soomlane mind kokku nende kuttidega siin…
Nii et päris lootusetud need asjalood veel polegi?
SP: Kindlasti mitte, küsimus on rohkem kires…
TP: Ja eelarves!
SP: Jah! Alati võib alustada mõne kuluefektiivsema klassi pealt nagu BMW Cup ja siis ülespoole liikuda. Ja kuludest rääkides on vastus küsimusele „Palju see maksab?“ alati „Palju sul on?“ Kõik läheb ära… Aga raske tööga võib alati juba ennast kehtestanud tegijatele järgi jõuda.
Milline oleks hea ja odav auto, millega huviline võiks ringrajasõidu põhitõdesid selgeks õppima hakata?
SP: Eestis oleks parim alustada BMW Cupiga.
TP: Kindlasti! Mina alustasin võistlemist ka sealt. Ja rajapäevadel on ka Clio ja Megane RS tugevad valikud.
KK: Kõigega saab õppida. Ja näiteks Eestis pole see üldse tavaline, kuid Saksamaal kasutatakse laialdaselt Suzuki Swifti. Väga odav ja selle hinna kohta ootamatult hästi juhitav ja kiire.
SP: Samas tihtipeale muutub odavaim valik kiirelt kalliks ja kasvab üle pea. Kui ma võrdlen näiteks Porschet ja BMW-sid, siis Porsche on kõvasti vastupidavam. Vahetad piduriklotsid, paned kütust ja natuke õli juurde ja oledki kiireks sõiduks valmis.
Ise sõidate Porsche Cayman GT4 Clubspordiga – millest sündis otsus just see masin võistlemiseks valida? Mis variandid veel laual olid ja miks?
TP: Me arutasime pikalt, mis oleks kuluefektiivne valik. Kuna Clubspordil on 60% osadest tavaautode pealt ning vaid 40% rajaspetsiifilised, hoiab see eelarvet ohjes. Kaalumisel oli veel KTM GT4, millega ka 12-tunnisel kestvussõidul sõitsin, ning erinevad Cup-autod, kuid eelarveliselt on need teiselt planeedilt.
KK: Ginetta GT4 oli ka mõttes, kuid kes tahaks sõita autoga, mille nimi on Ginetta? Koostekvaliteet ei kannata paraku kriitikat.
SP: Kui vääääääga kaugelt vaadata, siis võib-olla…
Käisite hiljuti Barcelonas 24 tunni kestvussõidul, kus saite oma klassis väga kõva kolmanda koha. Kuidas te vastu pidasite, kuidas auto käitus?
TP: Alustame algusest – Sten tegi väga hea stardi ning esimeseks kurviks tõusime viiendalt kohalt esimesele.
SP: Ja paar konkurenti panid kohe stardis ka küljed kokku, kaotasid pärast boksis aega ning tegid meie elu natuke lihtsamaks.
TP: Ja siis purunes meil sõidu 5ndal või 6ndal tunnil rehv… Raimo, äkki räägid?
RK: Pole palju rääkida – tulin viimasest kurvist välja, pauk.
TP: Ja siis öösel pidime tagumist vedrustust vahetama – mõlemal pool. Lõppkokkuvõttes kaotasime boksipeatustele tund aega. Ja kuigi kolmanda kohaga võib rahule jääda, oleme näiteks Riias ja Pärnus suutnud tõestada, et suudame ka võita.
Kuidas teid tavaliselt sõidule jagatakse? Kes sõidab kvalifikatsiooni, kes stardib, kes kui kaua sõidab?
TP: Üks sõitja võib sõita kuni kaks tundi järjest ning pärast seda peab ta ka vähemalt sama kaua puhkama.
SP: Ning järjekorra otsustame käigu pealt: läheme harjutussõitudele ja sealt edasi vaatame… Harjutuste lõpus paneme inseneridega strateegia paika – agressiivsem sõitja võib näiteks stardis kohti võita. Kui keegi sõidab natuke aeglasemalt, aga säästab seeläbi rehve ja suudab sama kütusepaagi pealt mõne ringi rohkem sõita, on see kestvussõidul tähtsam, kui kiireimat ringiaega püüda. Just sellised sõitjad tuleks pärast starti ka võimalikult kauaks rooli panna.
Olen kuulnud igasuguseid huvitavaid lahendusi kestvussõitja loomulike vajaduste rahuldamise kohta sõidu ajal. Kuidas see siis täpselt käib?
TP: Kuna meie vahetused kestavad vaid kaks tundi, siis viimane asi, mida ma sõidu ajal teha tahan, on vetsu minna. Enne tekib isu värske õhu või gin-tooniku järgi.
KK: Kuidagi ununevad jah need vajadused ära. Aega on küllalt, et enne oma sõidukorda ära käia. Ja kuna autos läheb väga kuumaks, tuleb just kõvasti vedelikku tarbida. Viimase 24-tunni sõidu jooksul kulus mul näiteks 7 liitrit vett.
SP: Pigem võib just boksis oodates adrenaliini tõttu veidi kriitiliseks minna – sõidu viimase pooltunni vältel jooksen küll kordi edasi-tagasi vetsu vahet.
TP: Weight reduction!
Hooaeg saab oktoobri alguses läbi. Mis edasi?
TP: Lisaks sellel ja ka järgmisel hooajal kestvussõitudel võistlemisele on meil ka algatus, mille käigus potentsiaalseid uusi juhte rajale saadame, näiteks 4-tunnistele Baltic Endurance sõitudele.
See kõlab liigagi hästi. Kus on konks?
SP: Ikka eelarves! Näiteks sellesama Baltic Endurance sõitjakoht maksab 5000€.
Lõpetuseks – kui te saaksite endale nädalaseks proovisõiduks valida mis iganes võidusõiduauto mis iganes ajastust, siis mis see oleks?
TP: Porsche Kremer 935 K3, lihtsalt puhta sõiduemotsiooni pärast – ei mingeid abisid, ainult juhi oskused ja auto võimed.
KK: Mina valiks mõne F1 auto 80ndatest või mõne tänapäevase LMP1 või GT2-klassi masina.
RK: Ühte nädalat see sul küll vastu ei pea! Sellegipoolest – mulle ka tänapäevane F1 või LMP1!
SP: Mina tahaks sõita 80ndate lõpu Williams F1-ga ning ühtlasi olla ka Nigel Mansell’i meeskonnakaaslane. Või sõita 70ndate F1-s, kus igasugused sõiduabid polnud lubatud ja sõitjad osalesid aktiivsemalt ka autode arendamisel. Kui seda ei saa, siis Top Gear’i tuunitud Fiat Multipla.
Teeme lõpetuseks veel mõned kiired pildid ning siis kihutavad kõik juba nelja ilmakaare suunas laiali. Hooaeg pole veel ju läbi – EST1 mehi saab võistlemas näha juba oktoobri alguses Riias. Pärast seda jätkub põhjalikum ettevalmistus järgmiseks hooajaks, mis algab nende jaoks jaanuaris Dubais. Seega – pöidlad pihku nüüd!
*Nimetame ikka küll. Ylle, kes intervjuu ajal entusiastlikult auto ümber ringi kargas ja pilte klõpsis, komistas elektrijuhtmesse ja maandus põlvili esidifuusorile. Eks ole… hullematki söödud.
Pildid: Est1 Racing Team/Petr Fryba, Ylle Rajasaar, Porsche
