Jaanuaris on Eesti teedel juhtunud ridamisi raskeid liiklusõnnetusi. Ehk oleks mõni tragöödia olemata, kui autojuhid sõidaksid ilmastikule vastavalt? Veebikeskkond Tarktee ja kogukonnaäpp Waze, kus reaalajas liiklusolusid kuvatakse, võiksid olla autojuhi igapäevane rutiin, milleta sõitu ei mindaks.
Imettegevat jõudu, mis hoiaks lumetuisu ja musta jää Eesti maanteedelt eemal, muudaks kõik autojuhid üliviisakateks liiklejateks ning annaks iga päev ja iga tund õiguse kimada nii kiiresti kui torust tuleb, ei ole olemas.
Eesti teehooldus ja teede üldine seisukord on Euroopa kontekstis suhteliselt heal tasemel. Jah, meil ei ole neljarealist maanteed Tallinn-Tartu vahel, mida võimas autopark justkui eeldaks. Pole paljut, millest unistame. Ja töötegijaid on iga aastaga järjest vähem. Me oleme vananev ja väljasurev rahvas.
Miks siis mitte hoida oma särki ihule kõige ligemal ja alustada hommikut Tarktee ja Waze’i avamisega? Selleks, et planeerida eelseisev teekond turvalisemalt, varuda viletsa ilmaga kohalejõudmiseks rohkem aega, teavitada kaasliiklejaid teel olevatest ohtudest? Lühidalt, jääda ellu?
Millal ja kuidas kasutada Tarktee veebikeskkonda ja millist kasu lõigata Waze’ äpist, räägib Maanteeameti intelligentsete transpordisüsteemide projektijuht Kristjan Duubas.
TARKTEE JA WAZE ERINEVUSED
Tegemist on täiesti erinevate rakendustega. tarktee,mnt.ee on Maanteeameti veebiportaal, kus kuvatakse liikluse ja teeoludega seotud olulist informatsiooni, mis on mõeldud kasutamiseks enne reisi.
Tarktee sihtrühmaks on kõik liiklejad, kes vajavad liikluspiirangute ja -olude teavet enne reisi teekonna planeerimiseks veebiportaali vahendusel. Tarktee ei ole rakendus, mida saab kasutada liikuvas autos.
Tarktee veebiportaalil on päevas üle 500 unikaalse külastaja, ilmaolude halvenedes kui liiklejad vajavad infot teeoludest, tõuseb kasutajate arv enam kui kümnekordseks.
Maanteeamet ei eesmärk ei ole luua lõppkasutaja lahendusi nagu Waze, TMC jms. Meie eesmärk on hoida andmeid avalikult kättesaadavana ja rahuldada peamise info kättesaadavus veebiportaali vahendusel.
Waze on aga liiklusäpp, mis on mõeldud autos kasutamiseks. Waze aitab navigeerida, saada värsket liiklusinfot ja seda ise edastada teistele rakenduse kasutajatele. 2006. aastal Iisraelis asutatud Waze on üks Google’i paljudest laienevatest ärisuundadest. Google omandas Waze’i teenused 2013.
WAZE EDASTAB AUTOMAATSELT INFOT
Maanteemeti sisemine tegevuste fookuse muutmine ei mõjuta Waze’i teenusega tehtavat koostööd – hea koostöö jätkub ja pigem süveneb. 2018. aastal lisandub teenus, mis edastab automaatselt Waze’i kasutaja jäetud probleeminfo teeaukudest ja muust teehoolde sekkumist vajavast olukorrast hooldajani.
Waze’i teenuspakkujal on rahvusvahelise ulatusega programm “Connected Citizen Program”, millega liitunud teede omanikud, haldajad ja linnad saavad läbi andemavahetuse teha koostööd parema ja turvalisema liikluskeskkonna loomisel ning liiklejate kaasamisel.
Nimetatud programmiga, kus on mitusada liiget üle terve maailma, liitus Maanteeamet juba 2015. aastal. Lisaks liiklusinfole jagab Maanteeamet Google’ile ka ühistranspordi peatuste ja sõidugraafikute andmestikku.
KA DELFI KAART ON ABIKS
Maanteeamet jagab mitmete teenusepakkujatega masinloetavat liiklusteavet, näiteks kasutab Maanteeameti teavet Delfi kaart.
Kui Maanteeameti süsteemis lisatakse liikluspiirang või muu info, on see veebiportaalis kohe nähtav ehk teenus on reaalajas toimiv. Andmete kasutajad laevad andmeid erineva intervalliga alla, meile teadaolevat on see paari minuti piires.
Info tekkimisel ei eraldata seda saajate alusel. Andmebaasi tekkiv avalik info jõuab sisuliselt klientideni mõne minutiga, see sõltub kliendist kui tihedalt tema rakendus meie vastavat kataloogi külastab.
Waze’ile edastab Maanteeamet infot liikluspiirangute kohta ja talvisel ajal ka suurematel riigiteedel paikneva umbes 20 teeilmajaama teeanduri jäätumise (so libedus) hoiatust.
AUTONAVI ON PASSIIVNE SEADE
Kahjuks Eesti turu piiratuse tõttu ei ole liiklusinfo teenusepakkujaid palju. Klassikalistele autonavigaatoritele mõeldud teenust (TMC) ei paku hetkel ükski ettevõte Baltikumis. Küll aga on lootust, et ka neile seadmetele tekib teenusepakkuja, kes infot töötleb ja vahendab.
Võrreldes näiteks Waze’i rakendusega on GPS autonavigaator passiivne seada, mis sinu asukohta teenusepakkujale ei edasta ja valdavalt liigub info FM raadiosageduse kaudu, mistõttu on teenus sõltumatu andmeside levist ja kättesaadavusest.
TALVEHOMMIKUT ALUSTA TARKTEE LEHELT
Nüüd kui on talvised olud, siis enne pikemat sõitu tasuks vaadata Tarktee veebikeskkonnast teekaamerate pilte, teeilmajaamade andmeid ning liiklusteateid.
Selle alusel saab halbade ilmolude korral otsustada, kas vältida sõitmist või kui palju peaks reisiks aega planeerima, et õigel ajal kohale jõuda ning mis on ohud.
Suvel jällegi on teemaks info teetöödest, et vajadusel kasutada ümbersõite ja planeerida logistikat. Veokitega liiklejad aga saavad sealt infot massipiirangute kohta.
Allikas ja pilt: maanteeamet
