Paar viimast nädalat on läinud vaidlemise tähe all. Ikka see põline teema – kas Eesti oludes on parem naast- või lamellrehv? Üks tervitatav muutus on aga toimumas – pime usk on asendumas vajaduspõhise valikuga. Rehvivaliku olulisimaks komponendiks on saamas terve mõistus!
Möödunud nädalate jooksul oleme Delfis ja Acceleristas avaldanud rea lugusid talverehvidest, rääkinud samal teemal nii R2 “Hommik!” saates kui Vikerraadio “Huvitajas”, saanud ka rohkelt tagasisidet lugejatelt.
Enamus sellest tagasisidest on olnud asjalik ja konstruktiivset arutelu soosiv. Rehvivaliku teema kütab siiski endiselt kirgi ning arvamusi on sama palju kui arvajaid.
Kuula “Huvitaja” saadet täismahus siit
Teadlased ütlevad, et…
Nii teadlased kui ka muud spetsialistid kinnitavad kui ühest suust, et ka kõige paremast talverehvist on vähe kasu, kui juht talveks valmis ei ole ning oma sõidustiili teeoludele vastavaks ei kohanda.
Ühtset tõde ja lõplikku soovitust ongi rehvide teemal keeruline anda. Meie eesmärk oli anda mõtlemisainet, kuid lõpuks peab iga autoomanik ise rehvivaliku otsustama, arvestades enda sõidustiili, sõiduoskusi ning sedagi, missugustes tingimustes peamiselt sõidetakse.
Eesti tarbija jaoks on kindlasti väga oluline ka rahakoti seisukoht ja see prevaleerib tihti muude argumentide ees. Ideaalmaailmas sõidavad kõik igal hooajal tuttuute tipprehvidega. See aga poleks vastutustundlik ei looduse ega rahakoti suhtes. Siit edasi on kompromissid.
Tegelike vajaduste järgi
Mõlemal rehvitüübil on omad plussid ja omad miinused. Kuid lamellrehvide tehnoloogia on ajaga hüppeliselt arenenud ning naastrehvi eelis isegi kiilasjääl on kadumas.
Kui jätta kiilasjää kõrvale ning vaadata objektiivselt neid tingimusi, milles Eestis igapäevaselt liikleme, on siingi üsna raske argumente lamellide vastu välja mõelda. Enamus Eesti autojuhtidest liikleb igapäevaselt linnas või linnalähedasel alal, ning raskeid “naeltele” sobivaid teeolusid tuleb ette ürgharva.
Vikerraadio “Huvitaja” saates mikrofoni avades saime saatejuht Meelis Süld’iga üllatuse osaliseks: helistasid mitu inimest, kes rääkisidki peamiselt sellest, et naastrehvi pidamist ja häid omadusi kiputakse üle hindama.
Ei saa vastu vaielda, et naastrehv ongi loodud selleks, et see kiilasjääl äkkpidurdava auto peataks. Ja seda teeb ta lamellrehvist paremini kahtlemata veel tänapäevalgi, eriti kui panna kõrvuti oskav ja vähem oskav juht.
Aga tuleb tõele näkku vaadata ning uurida põhjalikumalt mõõtmistulemusi, mitte hinnanguid. Siin näeme tihti, et rehvitestide võitjad on polaaröö virmaliste valguses sooritatud jääkatsetest erinevates oludes hirmutavalt saamatud. Uhkelt ettevalmistatud jääkatse võit võib tavaelus osutuda lihtsaks läbivajumiseks.
Peamiselt liigume me talvel ikkagi kuival ja märjal asfaldil, ning linnakiirustel. Sellistes tingimustes on lamell parem valik – seda nii rahvatervise (vähem tolmu!), mugavuse (väike müra) kui ka teekatete heaolu (naastrehvid on peamine roobaste tekitaja) arvestades.
Kui sõit viib jäistele teedele, oskab kogenud juht muutuvate teeoludega arvestada ja kiiruse ning sõiduvõtted teeoludele vastavaks kohendada. Ehk siis – kiilasjääl peavad õiged sõiduvõtted mistahes naastust paremini.
Õpi lihtsalt sõitma
Öeldakse, et naastrehv on kindlam valik kogenematule juhile ning peamiselt jäistel ja kinni sõidetud lumega teedel liikujatele.
Soovitajad lähtuvad ettevaatusest ning võimalusest, et aaeg-ajalt võib Eesti teedel olla siledat, musta jääd (eriti 0 kraadi ümber võbelevate temperatuuridega). Kui juht sellega arvestada ei oska, pakub naastrehv grammi paremat pidamist ja seeläbi kindlustunnet.
Ent see on gramm, mitte kilogramm kindlust. Samal ajal kui teelt kistakse iga 100 km jooksul üles mitu kg nanojama, mis end meie kopsudes kindlalt sisse seab ja ühel hetkel vähinigi viia võib.
Kogemus kõneleb tõtt
Minu 1.5 miljoni kilomeetrine sõidukogemus, millest julge 500 000 (pool miljonit) km on läbitud talvel, ütleb aga seda, et naastrehvi poolt pakutav turvalisus on pahatihti näiline.
Esiteks seetõttu, et lamellrehviga saab juht muutlikest teeoludest varem teada ning seega ka oma sõidustiili varem kohandada. Ehk siis: lamellrehv hoiatab libedusest paremini.
Naastrehviga võivad samad tingimused tunduda märksa pikemat aega turvalised ning kui juht avastab, et tee onvalitud kiiruse jaoks liiga libe, siis võibki juba hilja olla. Jah, tõsi on, et kiilasjääl lõpeb naastrehvil pidamine suurematel kiirustel kui lamellrehviga autol. Ent piirkiirused on kõigile ühesugused.
Teiseks: naastrehv kaotab kuludes oma pidamisomadused kiiresti, hinnanguliselt kaks korda kiiremini kui odav lamellrehv.
Seda eriti siis, kui peamiselt sõidetakse puhtal asfaldil, mis kulutab naastud ära enne kui neid tegelikult vaja minema peaks, ja samal ajal kisub õhku tervist kahjustavaid osakesi.
Ilma naastuta puudub naastrehvil igasugune jääpidamine. Naastehvi pidamisomadused ja näiline eelis kaovad lausa nii kiiresti, et kulunud lamell on isegi siledal jääl parema kulunud naastrehvist – sedagi on arvukad testid näidanud.
Kolmandaks on usk naastude imettegevasse jõusse. Paljud kasutajad mõtlevad, et kui autole on alla pandud uued naastrehvid, järelikult võib jääl julgemalt sõita.
Samad rehvid lähevad alla ka teisel aastal, kolmandal aastal… Kui sõit toimub vana mälestuse või arvamuse pinnalt, siis võib jääle sattudes pidamise puudumise avastamine tuju päris kähku ära viia.
Põhjamaade võrdlustestidest tuleb välja, et veidi kulunud naastrehv on rasketes tingimustes pigem saamatu ja jääb oma pidamisomadustelt alla isegi kulunud lamellile.
Sest lamellrehvi pidamine püsib uue rehviga samal tasemel ka veidi kulununa, kui selle rehviga just läbi suve sõidetud ei ole või kuni see kulumispiirini kulunud on.
Mõistus võidab alati
Kokkuvõtlikult: naastrehv on parem jääl, lamellrehv on vähemalt sama hea muudes tingimustes ja ka jääl saab sellega suurepäraselt hakkama. Kui naastrehv kulub, siis kaotab ta oma omadused kiiremini kui lamellrehv. Kui juht sõita ei oska, ei aita ka rehvidest.
Kuidas valida? Mõistusega. Pane kasvõi paberile kirja, kus sa enamuse sõite teed. Mõtle läbi, kui kogenud juht sa oled. Õpi sõitma. Jälgi et auto ja rehvid oleksid korras. Ja seal lõpus võidab ikka ja alati ainult üks asi – rooli istumine koos aruga. Turvalist liiklemist, sõbrad!
Artikkel on ilmunud Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostööprojekti “Ühes tükis läbi talve” raames. Täname nõu ja jõuga abistamast Bassadone Eesti, Topauto, HLAutoosad jt. Klõpsa alumist bännerit ja loe rohkem!
