Möödunud laupäeval tuvastas PPA piirivalvelaev Kindral Kurvits Vaindloo saare lähistel merereostuse, mille likvideerimine võttis ligi ööpäeva. Merest korjati ligi 3 m³ raskekütust. Inimesi kutsutakse üles märkama rannikureostust ja õliseid linde ning neist 1313 numbrile teada andma.
20. aprilli pärastlõunal teatas ühe laeva tüürimees Merevalvekeskusele võimalikust merereostusest Vaindloo saare lähistel.
Merevalvekeskus suunas piirkonda üle vaatama PPA piirivalvelaeva Kindral Kurvitsa, mille meeskond tegi kindlaks, et reostunud ala suurus on hinnanguliselt 3 ruutmiili ehk 10 ruutkilomeetrit.
Kilejat ja kohati tükilist merereostust likvideeriti ühtekokku 17 tundi ja selle ajaga korjati merest umbes 3 m³ raskekütust.
PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla sõnul läbib päevas Soome lahte enam kui 20 naftatankerit, mistõttu on risk merereostuse tekkeks piirkonnas kõrge.
„PPA vastutada on merereostuse tuvastamine ja likvideerimine ning teeme iga päev merel seiret, et ära hoida halvim. Oma tähelepanekuid jagavad meiega ka erinevate laevade meeskonnad, mis aitab võimaliku reostuse kiiremini tuvastada,“ ütles Marge Kohtla.
Üheks suuremaks naftareostuse ohuallikaks on naftavedu ja punkerdamine ehk laevade mootorikütusega või õlidega varustamine.
Läänemere laevaliiklus on intensiivne ja moodustab ligikaudu 15% kogu maailma merede laevaliiklusest. Meie kodumerel veetavad mitmekümned miljonid tonnid naftasaadused kujutavad endast suurt reostusohtu. On ka öeldud, et elame püssirohutünni otsas – kunagi ei tea, millal pauk tulla võib ja me oma elumerest ilma jääme.
Ühepõhjaliste tankerite avarii tagajärjel on naftareostuse tekkimine palju tõenäolisem kui topeltpõhjaliste tankerite puhul. Paljud Läänemerel liikuvatest naftatanklaevadest on ikka veel ühepõhjalised.
Merereostuse korral on kriitilisi faktoreid palju, näiteks ilmastikuolud, reostuse kogus ja merre sattunud aine koostis.
On äärmiselt tähtis tegutseda kiirelt, selleks, et reostuse mõju oleks elusloodusele võimalikult minimaalne. Samuti tuleb takistada reostuse jõudmist rannikule, kuna see oleks kordades töömahukam ja kallim.
Eelmisel aastal teatati PPA-le 45 võimalikust merereostusjuhtumist, millest kinnitust leidis 9. Möödunud nädalavahetusel aset leidnud reostusega seoses alustas Keskkonnainspektsioon menetlust.
MERD REOSTANUD LAEV ON TEADA
Keskkonnainspektsioon alustas menetlust, et selgitada nädalavahetusel Vaindloo saare lähedal tuvastatud merereostuse asjaolusid, sealhulgas reostuse ulatust.
Kahtlusalune laev on teada. Alus paikneb Pererburi sadamas ning inspektsioon suhtleb laeva agendi ja selle omanikuga.
Nädal tagasi teatas üks Vaindloo saarest loodes Eesti majandusvööndis rahvusvahelistes vetes paiknev laev PPA merevalvekeskusele, et kütuse ümberpumpamise käigus sattus tekile kütteõli ja merre valgus umbes üks kuupmeeter kütteõli.
Esialgne modelleerimine näitas, et reostus võib liikuda Soome suunas. Kohale suundunud piirivalvelaev Kindral Kurvits tuvastas väikesel alal tõenäoliselt kerge kütteõli laigud, mida ei olnud võimalik korjata.
Teadaolevalt ei ole reostust randa jõudnud, küll aga on inspektsioonile tulnud teated kahest õliga määrdunud linnust – ühest kormoranist Purekkari neemel ja tirgust Mohni saarel.
Inspektsiooni Lääne-Virumaa ja Harjumaa inspektorid teevad rannikualal seiret. Reostusest võetud proovid on antud laborisse analüüsimiseks.
Kui keegi märkab rannikul reostust või õliseid linde, palutakse sellest teatada valvetelefonile 1313.
Vaindloo on Eesti põhjapoolseim saar ja siin asub Natura hoiuala.
