Kogenud maastikusõitja Julika Leppik viis jalutuskäigule Arctic Trucksi poolt ümber ehitatud Nissan Navara kastika. 2017. aastal parima pikapi tiitli teeninud Navara on AT32 versioonis saanud juurde peamiselt ujumis- ja ronimisoskust ning väärib rooli mõistusega seiklushimulist oskussõitjat.
Kui kätte satub Arctic Trucksi poolt ümberehitatud maastikuhai Nissan Navara, tuleb rooli taha kutsuda asjatundja ja auto õigetesse kohtadesse jalutama viia.
Justnimelt jalutuskäiguks nimetas sügavasse vette, porisse ja ehmatavalt suurtele kividele viinud teekonda aastaid maastikusõiduga tegelenud Julika Leppik. Eriline auto ja kihvt naine selle roolis – see on enam-vähem kõik vajalik üheks korralikuks seikluseks.
Tagurpidi jäävette
Mõne teise esindusest välja sõitnud (maastiku)autoga oleks selline “jalutuskäik” ilmselt otsa saanud juba esimeses veerandis, selle koha peal, kus Julika pärast kogenud pilguga teekonna skautimist auto esituledeni ulatuvasse vette, jääpankade vahele sõitis.
Tagurpidi ja ettevaatlikult, veetakistuse sulama hakanud servast. Alles jääkaane alt ent vabastavasse vette pea ees sisse sumatada oleks asjatu risk. Suure tõenäosusega saaks kallis masin lõhutud.
Kui rattad vajuvad läbi jää ja auto jääb kõhuli jääle lebama, leidmata rataste alla pinda kuhu toetuda, ei liigu ka kõige karmim off-roadiks ümber ehitatud masin enam sammugi edasi.
Isegi kui vesi on madal – Nissan hoidnuks nina vee peal ka poolemeetrises vees – tuleb endale aru anda, kuhu ja millise varustusega minnakse. Iga hinnaga, stangesid lõhkudes ja hulpivate jääkamakatega värvi kraapides, ei ole vaja läbi suruda.
Kui vaja, siis poolusele ja tagasi
Navara AT32 võimete piir ei ole kaugeltki lihtne maastik ja natuke vett, see piir on märksa kaugemal, kõrgemal, sügavamal. See pole tavaline tuunitud kastikas vaid selle ekstreemversioon. Iseasi, kas peab kõike kohe järele proovima!?
Navara, mis seeriatootenagi on korjanud mitmeid olulisi auhindu – 2016. aastal rahvusvahelise pikapi tiitli ja 2017. aastal parima pikapi nimetuse, on islandlaste Arctic Trucksi abiga muudetud maastikumonsteriks.
Islandi ettevõte Arctic Trucks on saanud tuntuks nelikveoliste rämmartrakkideks ümber ehitamisega. Mida ekstreemsem väljakutse, seda ahnemalt käed külge pannakse. Raha meile, kõige suutlikum auto sulle.
Autohuviliste ajukäärude vahele talletasid islandlased end igavesest ajast igavesti 2007. aasta suvel kui Top Geari saatejuhid tuunitud Toyota Hiluxiga Põhjapoolusele saatsid. AT32 on toonase Hiluxi lähedalt sugulane.
10 000 EUROT JA RÄMMAR ON SINU
Proovironimisel olnud Navara AT32 maastikuvallutamise pakett maksab umbes 10 000 eurot. Mudelinimi AT32 viitab ühtlasi erirehvidele: 17-tollistele velgedele on peale pandud 32” diameetriga erirehvid.
Võrreldes tava-Navaraga on AT32 kliirens 4 cm kõrgem. 2 cm sellest tuleneb vedrustuse muudatustest ning 2 cm suurematest ratastest.
Kõrgem kliirens võimaldab järsemat lähenemisnurka, paremat ületusnurka ja natukene muretumat liuglemist üle kivide ja kändude.
Loomulikult saaks Navarale alla keerata veelgi suuremad rattad, teha veelgi rohkem tõstet ning veelgi rohkem teedeta aladel hakkama saamise varustust. Kui raha on ning jalgsi matkamine liiga tülikas tundub, laske käia!
Muud silmnähtavad erisused on dramaatilist välimust lisavad koopaserva laiendid ning snorkel. Kuid need pole seal ainult ilu või mehisuse rõhutamise pärast, laiendid kaitsevad auto keret ning ühtlasi mahutavad laiema rööpme kere piiresse.
AT32 võib muretult läbida kuni 80 sentimeetri sügavust veetakistust. Üle selle piiri võib auto sõitmise asemel ujuma hakata ning vesi tungida sõitjateruumi, kuigi snorkli kõrgus maapinnast on umbes 180 cm.
Kuid see ei tee snorklit kuidagi ülepaisutatuks – kõrgel asetsev mootori õhuvõtt hoiab eemal pori, tolmu ning kaitseb näiteks ka turbot juhul kui uljalt vette sõites vedelat ja tahkemat kõikjale lendama hakkab.
Tavalise õhuvõtuga autol on turbo esimene, mis väiksemagi tilga õhuga koos sisse imetud veega alla annab. Õhuvõtu tavalises asukohas on mootori sisemusse sobimatuid aineid ja materjale palju.
Muud olulisemad ümberehituse üksikasjad jäävad AT32 põhja alla, kus terasest põhjakaitsed peidavad olulisemad sõlmed, et oksad või kivid elutähtsaid “soolikaid” või mahlasid välja ei laseks.
Diferentsiaalilukk tagasillas on olemas ka n-ö tavalisel Navaral, AT32-l on see olemas ka esisillas. Vajalik, et minna täiesti segastesse kohtadesse.
ÜHEKSA KORDA MÕÕDA
Julika ütleb tabavalt, et maasturi võib osta igaüks, aga see ei tee inimesest veel maastikusõitjat. Rääkimata off-roadi harrastajast. “Oskaja jõuab Dacia Loganiga kaugemale kui keskmine Eesti maasturiomanik oma erivarustuses masinaga.”
Maastikusõidu esimene reegel on “üheksa korda mõõda, üks kord sõida. Mõistusega.” Loll saab ka rämmari lootusetult kinni sõita.
Seda tõestas mõni päev hiljem kolleegide autoajakirjanike “edukas” katse, kui sama Navara vesiliiva kõhuli kinni sõideti. Kinni jäämise retsept on lihtne – ära jumalapärast rakenda mõistust, ja ongi olemas!
Loomulikult on iga maastur võimeline üllatavatesse kohtadesse läbi murdma, eriti kui arutu hooga suruda. Kui eesmärgiks on jõuda sihtpunkti ehk Kohtadesse ning teha seda masinat ja loodust lõhkumata, proff nii ei sõida.
Kui AT32-sugune maastikumonster kuhugi kinni jääb, ei ole süüdi mitte masin vaid tihend istme ja rooli vahel. Lihtsalt, et see oleks nüüd uuesti üle korratud.
Seega, alati mõtle enne teelt maha keeramist miks sa seda teed, kuhu sa lähed, mis varustusega sa teekonna ette võtad ja mis on sinu kui juhi kogemused ning võimekus.
Erinev pinnas nõuab väga erinevat kogemust ja sõiduvõtteid, aga ka varustust. Üks on aga alati ühtemoodi: kuhu sa ka ei läheks, mõistus tuleb kaasa võtta.
Enamus saab aru, miks asfaldirehviga pole eriti nutikas porisele jõekaldale ronida. Aga samamoodi tuleks läbi mõelda, kas ikka on vaja suvalises kohas põllule või niidule sõita?
On piisavalt põnevaid radasid ja teid, kus oma maastikusõidukit jalutada ning teha seda legaalselt. Loodust ja autot lõhkuda oskab igaüks, aga kellele seda vaja on?
KOHTADESSE MINEK ON VERES
Kui maanteesõidul ja linnadžunglis nõuab AT32 parajalt kannatust ja harjumist – on märksa mugavamaid liikumisviise – siis Kohtadesse minemiseks on see täpselt õige sõiduvahend.
Teelt maha keerates tuleb muuhulgas meeles pidada, et see auto jõuab küll peaaegu igale poole, aga kinni jäädes on seda pikem maa traktorini kõndida.
Komplektis kogemustega ja mõistusega juhiga on Navara AT32-l eeldused jõuda sinna ja tagasi ka. Mis ei tähenda muidugi, et selle autoga ei või teha igapäevasõite. Kui selg on korras ja proteesid kõvasti liimitud, anna minna!
Ning ärgem unustagem kasti – see on jätkuvalt ruumikas ja mahutab ära peaaegu pool väiksemast majast. Mis üle jääb, eks seda saa siis käruga järele vedada.
Video ja pildid: Sten Ottep
