3. märtsil allkirjastasid 3 ministrit vesiniku teekaardi. Sellega sai ametlikuks riigiametite soov minna vesiniku kasutamise uurimisega edasi. Eesti väiksus ja tegutsemise paindlikkus võiks olla üks meie eeliseid vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtmisel.
Riik uurib vesiniku kasutamise võimalusi Eestis ning arendab tehnoloogiaid, et aidata kaasa keskkonda enim koormavate sektorite nn rohelisemaks muutmisel.
3. märtsil allkirjastasid keskkonnaminister Madis Kallas, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan Eesti vesiniku teekaardi. Sellega soovib riik anda teadlastele ning tööstusettevõtetele kindlust, et on valdkonna arendamisest huvitatud.
Keskkonnaminister Madis Kallas: „Meie eesmärk on liikuda fossiilsetelt kütustelt puhtamatele lahendustele. Vesinikul võib siin olla oma roll. Näiteks võiks rohevesinikku toota taastuvenergiast, mis jääb üle tarbimisest. Nii oleks ka selle hind soodne.“
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb panuse meretuuleparkidele ja päikesepaneelidele: nende toodetud elektrist võiks jätkuda ka vesiniku tootmiseks. Vesinikutehnoloogia areneb kiiresti ja sellel võib olla roll energia salvestajana ja sisendina tööstuses või transpordis.
Praegu on vesiniku potentsiaali raske hinnata ja strateegilisi valikuid teha, esimesed pilootprojektid algavad ja nende põhjal saab öelda, kas Eestil on n-ö vesinikulootust.
Euroopas pälvib vesinik tööstuse ja transpordi süsinikuheite vähendamiseks palju tähelepanu. Eesti võiks olla esimeste seas, ettevõtetel on suur potentsiaal vesinikul põhineva tehnoloogia arendamiseks. Elektrolüüsereid ja kütuseelemente vesiniku tootmiseks paaris kohas juba arendatakse.
Euroopa Liidu vahenditest ja riigieelarvest eraldatakse tehnoloogiate ja tarneahelate arendamiseks viie aasta jooksul ligikaudu 120 mln eurot.
Vesiniku teekaardi koostamine algatati 2021. aastal. Visioonidokument põhineb 2021. aastal tehtud vesinikuressursside kasutamise uuringul ning SEI Tallinna koostatud vesiniku teekaardi ettepanekul.
