TS Laevad pani Youtube’i üles 1964. aastal Tallinfilmis valminud ja filmipärandi digiteerimise käigus uue elu saanud dokumentaalfilmi “Jäätramm”, mis jutustab loo talvisest praamiliiklusest Virtsu ja Kuivastu vahel. Videot on mõne päeva jooksul vaadatud tuhandeid kordi: kui erinev on tänane toonasest?
https://youtu.be/TOsRjt53ZjA
Tänapäeval, kui praamiühendus Saaremaa ja Hiiumaa vahel toimib enamasti nagu kellavärk, kipub ununema, et ühendus saartega ei ole alati olnud iseenesest mõistetav.
Filmistuudios Tallinnfilm valmis 1964. aastal režissöör Semjon Školnikovi kümneminutiline dokumentaalfilm “Jäätramm,” millest saab üle viiekümne aasta hiljem näha Nõukogude tehnikat ja Virtsu-Kuivastu liinil talvisel ajal valitsenud karuseid olusid.
Filmis on näha, milliste raskustega pidi aastakümneid tagasi saartevahelise laevaühenduse elushoidmiseks rinda pistma: tuli ette, et laevakeret oli vaja reisi ajalgi keevitada. Ent kuidagi saadi hakkama.
Kuigi toona oli elutempo kindlasti erinev ning Saaremaale igaüks ei pääsenudki (piiritsoon!), tahaks siiski küsida: kas ka siis viriseti ja pahandati selle pärast, et saarele pääsemine võtab kaua aega?
Film on nostalgiline ja mõnus lühivaatamine, mis paneb tõdema, et nüüdsed ajad on võrreldamatult paremad. Aga mõnusat äraolemist, head meeleolu ja zen-olemist paistab sellest aegadetagusest dokumentaalfilmist igatahes rohkem, kui täna enda ümber vaadates näeme.
Kas meie elu on liiga hea?
Kaanepilt: kuvatõmmis. Allikas: praamid.ee
