Rait Talvik, Eesti Arhitektuurikeskuse koolitusjuht ning ülikooli lektor on avara ilmavaatega mees. Kui aega, viskab ta seljakoti selga ja läheb mõnda seniavastamata paika rändama. Sel sügisel võttis Rait koos kaaslasega ette Vietnami ja Kambodža-avastusreisi. Muuhulgas jäi talle silma Ho Chi Minh City liikluse iseorganiseerimisvõime. Võib-olla on meil sellest midagi kõrva taha panna?
Esimene päris kultuurišokk tabab Euroopast tulijat Vietnami liikluses. Reeglitega harjunud eurooplasele on see justkui samm kaosesse. Ei ühtegi liiklusmärki, ei ühtegi liikluskorraldajat. Ja ometi kõik toimib. Jagame teiega kahte klippi, mille Rait Ho Chi Minhis üles filmis. Mõelge, kas oleksite valmis selles puntras ise näiteks rolleri sadulasse istuma? Või valmis teed ületama?
https://youtu.be/jnudY684oWA
” See siin on päriselt ka vaikne ja rahulik, väikese liiklusega kõrvaltänav. Hämmastav on, et kogu selle virr-varri juures liiklusmärgid ja -korraldajad puuduvad. Meil ei õnnestunud kogu selles mäsus ühtki liiklusõnnetust näha. Liiklus toimub vastastikkusel kokkuleppel, kollektiivselt üksteisega arvestades. Nii on ka võimalik.”
https://youtu.be/MaY0NLMGJSQ
“Järgmisena näide “Level 2” liiklusest – aga see pole kaugeltki kõige hullem, mida nähtud sai. Neid rollereid on selles pildis sõna otseses mõttes miljon tükki. Teede ületamine jalakäijana sellistel ristmikel on …. hmm … põnev elamus – vaadake kuidas üks rase naine seal rollerite vahel manööverdab…
Lisaks sellele, et sisuliselt puuduvad igasugused liiklusmärgid, puuduvad ka jalakäijate foorid, ülekäigukohad ja muu taoline, millega meie harjunud oleme. Tee ületamine meenutab üht laste arvutimängu, kus konn peab erineva kiirusega liikuvate rekade vahel teed ületades ellu jääma.”
[dropcap]AJALUGU [/dropcap]Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Vietnam piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres. Ühel ruutkilomeetril elab keskmiselt 260,5 inimest. 2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Vietnami rahvaarv ligi 86 miljonit, ja see kasvab.
Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud. 1949 kuulutati välja Vietnami Riik. Selle riigipeaks sai endine kukutatud keiser Bảo Đại ja pealinnaks Saigon. Pärast seda, kui Põhja-Vietnam läks 1954 Viet Minhi kontrolli alla, hakati ülejäänud Vietnamit kutsuma Lõuna-Vietnamiks. 1955 kuulutati Lõuna-Vietnam Vietnami Vabariigiks.
Pärast Vietnami sõda, aastatel 1962–1975 taasühendas kommunistlik Põhja-Vietnam riigi. Vietnam on jätkuvalt üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nimetuse all tuntud majanduspoliitikat.
Mitteametlikel andmetel hukkub Vietnamis liiklusõnnetustes igal aastal 15 000 inimest. Võrreldes rahvastiku tihedusega ja rahvaarvuga, on see siiski üllatavalt väike hulk inimesi.
Ho Chi Minh City (endine Saigon) on Lõuna-Vietnamis, Saigoni jõe suudmes asuv linn. 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas Hồ Chí Minhis 7 162 864 inimest ehk 8,34% Vietnami rahvastikust, tänaseks on selle linna elanike arv kasvanud kuni 15%ni kõigist riigi elanikest. Ho Chi Minhi elanikest põhiposa on vietnamlased, 7 hiinlased ja alla ühe protsendi khmeerid. Linn tekkis khmeeride kalurikülana, mille nimi oli Prey Nokor.
Saigon oli Vietnami Vabariigi pealinn päevani, mil Lõuna-Vietnam Vietnami sõjas Põhja-Vietnami poolt vallutati. Saigoni langemine 30. aprillil 1975 tähistas ka sõja lõppu ning Vietnami taasühendamist. Ühinenud Vietnami pealinnaks jäi Hanoi. Samal aastal sai Saigon oma praeguse nime 1969. aastal surnud Vietnami RDV riigijuhi Hồ Chí Minhi järgi.
Üheks turistide meeliskohaks Ho Chi Minhi linnas on Sõjamuuseum, mis räägib Vietnami-USA sõjast. Seal on väljas suur hulk sõja ajal tehtud fotodest. Lisaks tasub ära käia Notre Dami katedraalis, prantsuse stiilis postkontoris, Iseseisvuspalees, imetleda pagoode ja templeid.
Loe lisaks Vietnami ja Kambodža kohta ka siit reisikirjast
Allikas ja meedia: Rait Talvik, ajalugu: Wikipedia. Kaanepilt: Pxabay
