Möödunud nädalal küsisime teie käest, kuidas oleks õige liigelda ristmikul, kus suure maanteega liitub samas kohas kaks kõrvalteed ning tuleb sooritada kaks järjestikust parempööret? Mis saab selles lihtsas olukorras segadust tekitada? Selgub, et päris mitu asja.
Ülesande aluseks on Jõhvi-Tartu maanteel asuv ristmik, kus saavad kokku kolm teed ja üks teedest on kruusatee. Viimane, tõsi küll, ei tule animatsioonis nii selgelt esile.
Kuid me tekitasime küsimusi ja segadusi sel korral teadlikult – kuna ülesanne ja probleem iseenesest on lihtsakoelised, siis pakkus see meile hea võimaluse rohkem arvamusi saada. Ja rohkem segadust.
Ka pidime me ülesandes ära “kaotama” ühe anna teed märgi – selle, mis on kruusateelt tulija ees. Kui anna teed märki pole, siis tuleb mõelda sõidujärjekorra ning tee andmise reeglite peale. Kui anna teed märgid on silme ees, siis segadust ei teki või vähemalt ei peaks tekkima.
VAATA VIDEOT TÄHELEPANELIKULT
Juuresolev video on omaette kolmas murekoht, mis seal ja teistel kahe järjestikuse parempöördega ristmikul tekkida saab – tee andmise kohustusega juht eeldab ja üritab ennustab kaasliikleja manöövrit. Aga kui ta eksib, on tulemuseks liiklusohtlik olukord või õnnetus.
See ongi ju segadusseajava liiklusülesande rubriigi peamine mõte – et lugejad mõtleksid kaasa ja tuletaksid liiklusreeglid meelde ja oskaksid imelikes olukordades edaspidi adekvaatsemalt käituda.
Seekord panime ühe ülesande sisse kokku palju erinevaid asju. Tundub, et olime segaduse tekitamises edukad, sest lugejad olid aktiivsed ning arutelu oli pingeline.
TEE ANDMISE ÜLDISED KOHUSTUSED
Õige vastusevariant seekordses liiklusülesandes on variant C – Kohe kui peateel liikuja on oma pöörde sooritanud, võib punane auto sõita, sest tema peab andma teed ainult peateel liikujatele.
Selline sõidujärjekord tuleneb asjaolust, et kruusateelt kattega teele sõites peab (sinise auto) juht andma teed igale teel liiklejale.
Liiklusseaduse kohaselt on peatee asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee kogu selle ulatuses. Ristmikul on peateeks asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee lõikuva tee suhtes, kattega tee kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusatee pinnastee suhtes.
Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne lõikumist kattega teega ei muuda kruusa- või pinnasteed kattega teeks.
Seega kõige esmane on vaadata liiklusmärke. Kui liiklusmärke ei ole, siis omab tähtsust tee suurus – kattega teel on eesõigus kruusatee suhtes ja kruusateel pinnasetee suhtes. Kui lõikuvad teed on samaliigilised, siis kehtib parema käe reegel.
§ 17. Tee andmise üldised kohustused
(1) Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.
(2) Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.
(3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
(4) Pinnasteelt kruusateele või kattega teele sõites ning kruusateelt kattega teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
(5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
1) sõiduteelt ära sõites jalakäijale, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile, jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
2) jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;
4) keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile minevale või ühissõidukilt tulevale jalakäijale;
5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
6) tagurdades kõigile liiklejaile;
7) kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele;
8) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
PLAHVATUS KOMMENTAARIUMIS
Kuna kommentaarid on mitme eelmise liiklusülesande puhul jäänud tagasihoidlikuks, siis eeldasime endamisi, et seekordse igavavõitu ja lihtsakoelise ülesande juures keegi midagi ei arvagi. Aga pidime üllatuma, sest saed tõmmati käima ja arvamusi sai palju. Seekord ei peetud paljuks isegi helistada ja e-kirju saata!
Saime tagasisidet, et õigeks tuleks lugeda ka variant A, sest kehtib parema käe reegel, mille kohaselt punase auto juht peaks tema suhtes paremalt lähenevale autole teed andma. Kuid siin ongi tähtis pöörata tähelepanu sellele, mis kattega tee on.
“Kui mina oleksin seal sõitnud ja ilma igasuguse märgita ristmik tuleb vastu eeldan automaatselt ,et ristmikul kehtib parema käe reegel. Ehk siis kõigepealt lasen asfaldil liikuja läbi, seejärel minu kõrval olija ja viimasena mina. Selline oleks olnud liiklusolukord reaalsuses […],” kirjutas üks kommenteerijatest.
MÕTLEMINE ON ABIKS
Nagu eespool juba kirjutasime, siis kõige tähtsam ongi kaasa mõelda ja reeglid meelde tuletada. Ja ei maksa kinni jääda sellesse, mispidi on anna teed märk animatsioonis või kuidas see konkreetne ristmik päriselus lahendatud on.
Ristmikel ei tohi käituda sissekujunenud harjumuste pinnalt vaid lähtudes liikluskorraldusvahenditest, nende puudumisel teekatte tüübist ning alati meeles pidades üldiseid ohutu liiklemise põhimõtteid.
Üks teine kommenteerija sõnastas kogu ülesande olemuse väga kenasti ja talle anname virtuaalse küpsise: “Teeandmiskohustused kui baasteadmine ei tohiks tegelikult ühtki autojuhti segadusse ajada.
Eri tüüpi teed (pinnastee < kruusatee < kattega tee), anna teed, stopp- ja peateemärk, foorid ning parema käe reegel võiksid kõigil selged olla. Lisaks veel olukorrale vastavalt teeandmine eritalituse sõidukile.”
Liiklusseaduse § 17 lg 2 kohaselt liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma. See tähendab, et vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.
Selgituseks, et liiklusseaduse kohaselt on anda teed (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust.
VAIDLUS EI VAIBU
Üks kommenteerija kirjutas, et me oleme vale variandi lugenud õigeks. “B on õige. Iga liiklusjurist räägiks punase õigeks kui seal avarii peaks juhtuma. Puht liiklusseaduses kirjapandule tuginedes.”
Nüüd on see koht, kus vaadata põhjalikult videot. Peatugem natuke rohkem sellel, miks variant B ei ole õige – Kuna peateel liikujal on sees parempoolne suunatuli, siis saan kohe liikuma hakata, sest ta keerab peateelt ära ja seega ei pea talle enam teed andma.
Siin variandi taga on kaks olulist mõtlemist vajavat nüanssi ning valeks muutus variant B sõltumata anna teed märkide täpsest paigutusest just seetõttu, et liikluses ei ole eeldamisele ja arvamisele kohta. Selles variandis tekib punase auto ja peateelt pööret sooritaja vahel ohtlik olukord.
Esiteks ei maksa kunagi jääda lootma peateel liikuja suunatulele. Alati on võimalus, et suunamärguanne on antud ekslikult. Kuid isegi ekslik suunamärguanne ei väära peateel liikuja sõidueesõigust.
“risky business, alati peab veenduma, et peateel olev tegelane ikka reaalselt ära pöörab. Hetkel kui ta on juba aeglustanud ja parempööret teeb siis küll jah võinuks ka samaaegselt minna,” kirjutas üks kommentaar. Ja hästi kirjutas, sest täpselt nii ongi.
Kuid sellel konkreetsel ristmikul tuleb arvestada veel enamaga – teisena tulevad mängu kaks samas kohas peateele suubuvat teed.
Peateel liikuja parem suunamärguanne võib olla antud õigesti ja juht soovibki peateelt ära pöörata, kuid punase auto juht ei saa enne manöövri algust teada, kas peateel liikuja soovib keerata temast vasakult mööda või hoopiski risti eest läbi teisele teele.
KOKKUVÕTVALT
Liiklusülesandega, kus tuleb sooritada pealtnäha lihtne manööver ja sooritada kaks järjestikust parempööret, tahtsime tähelepanu pöörata mitmele probleemikohale ja sellele, et aeg-ajalt on vaja värskendada oma liiklusreeglite alaseid teadmisi.
Sõidujärjekord ei ole raketiteadus nagu liikluspilti vaadates vahest arvata võiks – märgid, teede liigid ja lõpuks ka parema käe reegel on baasteadmine, mille pinnalt õigeid otsuseid teha. Kui baasteadmised on meeles, siis edasi tuleb rakendada ka mõtlemisvõimet ning mitte eeldada erinevaid asju.
Näiteks ei pruugi peateel liikuja suunamärguanne ristmikul anda manöövri alustamise otsustamiseks vajalikku informatsiooni. Anna teed märgi all ootav juht peab olema võimeline igas olukorras otsustama adekvaatselt ning tal tõepoolest peab pilk katma “kõik kuus suunda” nagu soovitab videos Riho Tänak.
Teisisõnu. Jõudes ristmikule ja veendudes sõidujärjekorras, tuleb enne manöövri alustamist olla sada protsenti kindel selleski, mida kaasliikleja täpselt teha tahab. Ning alles seejärel, kui “õhk on puhas”, sooritada oma sõiduliigutus. Kaotad hetke, võidad elu.
Lihtne, eksole.
“Segaduseajav liiklusülesanne” on Accelerista ja Forte ühisprojekt, mida rahastab Maanteeamet ja toetab Toyota ning mille keskmes on mõni keeruline ristmik või liiklussituatsioon, millega Eesti liiklejad tüüpiliselt kokku puutuvad.
Tosina nädala jooksul ilmub neljapäeviti Fortes valikuvariantidega liiklusülesanne, millele on õiget vastust aega anda täpselt nädal.
Ülesandele järgneval neljapäeval saab avalikuks video, kus Accelerista ajakirjanikud Maarja ja Veli teevad päriselus läbi nii vale kui õige lahenduse ning Maanteeameti ekspert omakorda teeb puust ja punaseks kuidas keerulisi olukordi lahendada.
Lisaks videole ilmub liikluspraktik Uku Tampere sulest põhjalik artikkel, mis võtab kokku pakutud vastused ning selgitab, miks ühe või teise (ka kirjutamata) reegli jälgimine on liiklusturvalisuse ja – kultuuri seisukohalt vajalik.
Peatoimetaja: Uku Tampere. Ekspert: Riho Tänak (Maanteeamet). Produtsent: Veli V. Rajasaar. Režissöör: Kadriann Kibus. Juhtoperaator ja monteerija: Sten Ottep/Fifty Visual.
