Margus Tammela testis Triumphi uue maastikuvõimeka skrämbleri ootuses selle arvatavat alusmudelit, Triumph Bonneville T120 tsiklit. Tegu on klassikalise välimusega mugava ja vägagi sõiduvõimeka mootorrattaga. See omakorda lisab lootust, et skrämbler saab olema veel kraad ägedam!
Motofanaatik Margus Tammela peab ElectroMoto vlogi ning tema ingliskeelsed videod on populaarsed mujalgi kui vaid Eestis. Allolevat videoarvustust on võimalik siiski emakeeles vaadata, lülitades sisse subtiitrid.
Kas sa tead seda tunnet: kõik on just kui hästi, aga ikkagi tahaks proovida midagi uut? Mina olen oma mootorratturi nelja aasta pikkuse karjääri kestel katkematult otsinud kõige meelepärasemat masinat ja tegelikult just nagu olekski juba leidnud, aga ikka kripeldab… Seda enam, et aina tuleb uusi ja põnevaid tsikleid juurde.
Nii läksidki mu kõrvad kohe kikki, kui kuulsin, et Triumph plaanib oktoobri lõpus välja tulla uue suurema maastikuvõimekusega klassiku ehk skrämbleriga (inglise keeles scrambler).
Mõni vähem rahutum indiviid ootaks ära mudeli esitluse ja prooviks valmistoodangut. Minul aga hakkasid näpud kohe sügelema.
Kuna kuulujuttude põhjal teame, et uus Triumph Scrambler saab olema ehitatud praeguse mudeli T120 baasil, siis loogiline samm oli ära proovida, mida see masin endast kujutab.
Motodepoo tuleb selles osas appi: lihtne broneering nende veebilehel ja paar päeva hiljem istusingi õndsalt uue tsikli sadulas.
KLASSIKALISE VÄLIMUSEGA MOODNE PILL
Triumph Bonneville T120 on klassikalise välimusega 1200 cm3 rida 2 mootoriga imeilus masin. Eemalt vaadates võiks vabalt pakkuda selle ratta ehitusaastaks 70-80ndaid aastaid.
Sügavamale tehnilistestesse detailidesse sukeldudes ilmneb, et erinevalt 1959. aastal ilmavalgust näinud esiisast, on tegemist vägagi kaasaegse pilliga: elektrooniline sissepritse, vedelikjahutus, elektrooniliselt juhitud gaas, sõidurežiimid, usb-laadimisotsik istme all ja muu taoline.
Ka näidikute plokk on kenasti 21. sajandis: lisaks kiirusele ja pöörete arvule on juhile selgelt saadaval ka kogu muu vajalik info käigunäidikust kütusekuluni välja. Paaki mahub kütust 14,5 liitrit ja kütusekulu keskmisellt on 4,5l/100.
MUGAVUS TO THE MAX
Mugavusest rääkides – esimesena jäävad käe alla eelsoojendusega käepidemed, mis on vaikimisi varustuses. Sadulasse istudes saab üllatajaks selle pehmus tagumiku all. Sadul on justkui minu kere järgi tehtus: täpselt paraja laiusega, paraja pikkusega ja väga õige kujuga.
Pikemal sõidul kannatab veidi edasi-tagasi liikuda ja kuna sadul tagumises pooles kerkib kõrgemale, siis kiirendamisel on üsna tugev tugi tagumikule olemas ja ei pea lenksust elu eest kinni hoidma, et ratas omapäi alt jalga ei laseks.
KIIRENDUST KUHJAGA
Ja kiirendust on kuhjaga. 224 kilogrammist raskust liigutavad mootorist tulevad 80hj/59kW edasi nagu nalja. 160 kilogrammiselt kaksik-sport (650 cm3 enduuro) rattalt tulles olin alguses mures, et kaalukus annab end tugevasti tunda ja eriti manööverdades peab rohkem jõudu rakendama. Aga juba esimese pöörangu peal oli mul selge, et see mure on asjatu.
Raskuskese on mõnusalt madalal ja minek lendlevalt kerge. Ainus, mis raske tundus, oli esiots, mis aeglasematel pööretel kippus rohkem end kurvi sisse keerama kui mulle oleks meeldinud ja siis pidi jõudu kasutama, et seda tagasi hoida.
Samas – võib-olla olen ma lihtsalt liiga maias ratast kallutama ja tegelikult pole see aeglasemal liikumisel üldse vajalik. Ja kui minek tempokamaks muutus, siis muidugi kadus ka seegi raskus.
SIIRAS RÕÕM ELUST
Kaasaegsed masinad oma muretu olekuga tekitavad tihti siira rõõmutunde. Nii kaTriumph Bonneville T120. Juba esimese paarisaja meetri juures pidin endale tunnistama, et suul püsib naeratus vähemalt kõrvadeni ja tahaks aina gaasi peale keerata. Seda tunnet võimendab veelgi torudest tuleb madal lõrin, mis koos pööretega kasvab tugevaks urisemiseks.
Kõige selle tulemusel on mul nüüd põnevus selle uue skrämbleri suhtes veel kümme korda kõrgem. Sedavõrd sujuva mineku, tugeva jõudluse ja muretu olemusega kergelt maastikuvõimekas masin võiks olla just see, mis ahvatleks praegust ratsut välja vahetama.
Pildid ja meedia: Margus Tammela
