Plastikjäätmetest võib tulevikus saada väärtuslik tooraine vesinikkütuse tootjatele. Briti teadlaste avastus on läbimurdeline, sest lahendab kaks probleemi korraga: kuidas vabaneda rämpsplastikust ning kust saada vesinikautodele kütust?
Swansea ülikooli teadlased on veendunud, et plastikjäätmete ümbertöötlemine vesinikkütuseks on odavam jäätmete sorditi kogumisest ning prügi ei peaks eelnevalt isegi mitte pesema.
PÄIKESEKIIRED TULEVAD APPI
Briti teadlased on avastanud viisi, kuidas plastikjäätmetest saaks toota kütust vesinikautode tarbeks. Swansea ülikooli teadurid tegid murrangulise avastuse, lisades plastikule valgustneelavat materjali ning jätsid segu päikesekiirte töödelda.
Tegemist võib olla ka odavama alternatiiviga plastiku ümbertöötlemisele, sest kütuseks töödeldavat plastikut ei ole vaja eelnevalt puhastada. Dr Moritz Kuehnel Swansea ülikooli keemiateaduskonnast kommenteeris lugu nõnda:
“Igal aastal kasutatakse miljardeid tonne plastikut ja vaid kaduvväike osa sellest läheb ümbertöötlemiseks. Püüame leida viise selle plastiku kasutamiseks, mis ümbertöötlemiseks ei kõlba.
Protsessi võlu seisneb selles, et igasugune plast sobib hästi. Näiteks margariinikarbis olevad rasvajäägid ei takista keemilist reaktsiooni, vaid hoopis soodustavad seda. Protsessi tulemusena tekib vesinikgaas. Seda saab kasutada näiteks vesinikautode kütusena.”
Valgust absorbeeriv materjal lisatakse plastikjäätmetele, mis seejärel paigutatakse leeliselisse lahusesse ja asetatakse päikese kätte. Reaktsiooni tulemusena tekib vesinik.
BRITID PLASTIKUGA HÄDAS
Siiski võib minna veel pikki aastaid enne, kui plastikust kütuse tootmise protsess tööstusliku ulatuse suudab saavutada.
Ühendkuningriigis on ühekordsed plastpakendid olnud aastaid probleemiks, mille lahendamiseks on piiratud ja keelustatud kilekottide kasutamist kauplustes ja ühekordsete plastnõude kasutamist toitlustuses. Teadlaste tööd rahastas Engineering and Physical Sciences Research Council ja Austria keemiaettevõte.
PLASTIKJÄÄTMED SAASTAVAD
Kõige keskkonnakahjulikum plast on PVC ehk polüvinüülkloriid, millest on valmistatud osa meie igapäevaseid tooteid: toidukiled, torud, mahutid, ehitusmaterjalid, elektrijuhtmete isolatsioon, osa vihmamantleid, vakstuid, tapeete, põrandakatteid, jne.
Põledes eraldab PVC-plast väga mürgiseid kloori sisaldavaid ühendeid dioksiine, mille väikesed kogused õhus võivad soodustada vähi teket nii inimesel kui teistel organismidel. Sellepärast tuleks PVC-plastikust tooteid vältida ning töödelda neid ainult selleks kohaldatud tehastes.
Mitte mingil juhul ei tohi põletada PVC- plastik ja polüstüroolplastikust (PS) esemeid nagu jogurtitopsid, osa ühekordselt kasutatavaid nõusid jms.
Tavalised kilekotid on enamasti polüetüleenist (plastikudest kõige vähem mürgine). Ent need kotid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid ja värve, seepärast pole nendegi põletamine kodukoldes kõige parem lahendus.
Plastikud ei lagune looduses. Plastiku põletamine saastab õhku, vett ja mulda mürgiste ainetega – need aga ohustavad meie tervist ning saastavad loodust.
Kui tahad elada keskkonnateadlikult, siis väldi või tarbi võimalikult vähe plastikust tooteid ja pakendeid. Eelista loodusesõbralikumat materjali (paber, looduslik riie, korduvkasutusega klaaspudel, puit jne.).
Swansea materjalide põhjal Lena Murd. Lisalink: jäätmejaam
