Kvantarvutite arendamisega tegeletakse üle ilma ning viimase paari aasta jooksul on mitmed tootjad väitnud, et on teinud jõulisi arenguhüppeid.
Eelmise aasta alguses hooplesid Hiina teadlased, et nende kvantarvuti on Google’i arendatavast palju võimsam. Kontekstiks: oktoobris 2019 lahendas Google’i Sycamore 200 sekundiga arvugenereerimisprobleemi, mis maailma seni võimsaimal superarvutil oleks väldanud kümneid tuhandeid aastaid. Hiinlaste Jiuzhang lahendas eelmise aasta alguses aga kolme minutiga probleemi, mille kallal võimas superarvuti oleks kaks miljardit aastat ragistanud.
IBM-i tegevjuht Arvind Krishna sõnas, et nende edusammud on nüüd veelgi ekstreemsemad – nende kvantarvuti suudab lahendada probleeme, mis tavalise arvutiga üldse võimalik polekski. Krishna sõnas: “Seda on võimatu ühegi teise masina peal simuleerida, seega viitab see sellele, et see on võimsam kui mistahes seni loodud arvuti.” See hõlmab ka Google’i ja Hiina teadus-ja tehnikaülikooli loomingut – nende simulatsioonid olid veel tavaarvuteile hoomatavad.
IBM-i arendatav kvantarvuti kasutab protsessorit nimega Eagle, mille võimsus on 127 kvantbitti. Tavaarvutid toimetavad bittides, mis on binaarsed – 1 või 0, teisisõnu on “jah” või “ei” ainuke keel, mida nad mõistavad. Kvantbitt seevastu mõistab lisaks binaarsele ka nö halli ala nende äärmuste vahel, esindades pigem vastuse tõenäosust. Keeruline, kuid siin on lihtne näide sellest, kuidas kvantarvuti “mõtleb”.
127 kvantbitti esindavad arvutusjõudu, mida eviks Arvid Krishna sõnul terve meie planeedi suurune tavaarvuti. IBM loodab 2023. aastal aga turule tuua Quantum System Two, mille võimsus on rohkem kui 1000 kvantbitti.
Samas ei arva Krishna, et kvantarvutid tavaarvuteid asendama hakkaks – mõlemale jäävad oma erinevad funktsioonid ning kvantarvuteid hakatakse lihtsalt keerulisemate probleemide lahendamiseks rakendama. IBM loodab oma tehnoloogiat müüa näiteks pankadele ja autotootjatele nende arendustöö tarbeks.
Foto: IBM
