Oslo lennujaamas alustas tööd esimene isejuhtiv lumesahk. Robot-lumesahad on lähitulevikus valmis ööpäevaringselt hoidma lennujaamade maandumis- ja stardirajad puhtana. Lumetõrje lennujaamades on eluliselt tähtis nii täpsuse kui lendamise turvalisuse seisukohalt.
Varsti on ka lennujaamades lund lükkavad lumesahad isejuhtivad. Esimene robot-lumesahk Yeti on igatahes juba ühes Oslo lennujaamas lennurada puhastama asunud.
https://youtu.be/S6QS4N24BMk
Sahal on pikkust 20 meetrit ja laiust 5.5 meetrit. Projekti koodnimetus on üsna asjakohaselt Yeti ja selle eesmärgiks on vähendada lendude hilinemisi ja muuta lennujaama tegevust tõhusamaks ning tõsta turvalisust.
Lennujaamades on lumetõrje ääretult tähtis. Lendude ajakavas püsimise huvides peab stardi- ja maandumisrada alati olema täiesti lumevaba. See tähendab ühtlasi, et lennuvälja hooldustiimid peavad alati olema stardivalmis.
“Autonoomsed lumesahad võimaldavad lennujaamadel kõikjal maailmas muuta oma tegevused tõhusamaks ja vähendada lendude hilinemist. See on hea näide sellest, kuidas autonoomsed sõidukid saavad suurendada lennujaama kasumlikkust ja pakkuda reisijatele selget lisaväärtust,“ kirjeldas projekti olemust lumesahkade tarkvaralahenduste tootjafirma Semconi tegevjuht Markus Granlund. Semcon tegeleb keerukate süsteemide ja autonoomse tehnoloogia arendamisega.
Paar päeva tagasi toimus isejuhtivate lumesahkade esmaesitlus Norras Fagernesi lennujaamas, mis asub Oslost 200 km põhja pool asuvas Leirinis. Yeti Snow Technology projektis teevad koostööd Semcon ja Øveraasen ning Norra lennujaamade operaatorfirma Avinor.
Lumesahad suudavad ühe tunni jooksul lumest puhastada 357 500 ruutmeetrit. Lisaks suudavad sahad töötada mitmekaupa koos ja nende töö on ilmaoludest sõltumatult alati garanteeritult täpne.
“Oleme välja töötanud kontrollsüsteemi, mis loob lennujaamas autonoomseks lumetõrjeks sobivad digitaalsed lahendused. Süsteem suudab nende lahenduste abil monitoorida mitmeid autonoomseid sõidukeid, mis kasutavad navigeerimiseks eriti täpset RTK GPS-i ning suhtlevad omavahel 4G modemite abil,” selgitas süsteemi tööd Semconi projektijuht John Emil Halden.
Allikas ja kaanepilt: Semcon. Tõlkis: Lena Murd
