2018. aastal peaks Norra teedel vurama vähemalt 50 000 elektriautot. 2017. aastal müüdi trollide maal kõigist autodest enim just särtsukaid. Täiselektrilisi sõiduautosid on Norras rohkem kui viiendik kõigist autodest ning hübriidajamiga sõidukeid ligi 19%. Buum jätkub.
Statistika kohaselt saavutasid täiselektrilised sõidukid Norras 20,8% turuosa, pistikhübriidid (PHEV) aga 18,4%. Norra elektrisõidukite assotsiatsiooni sõnutsi tähendab see, et igast kümnest uuest autost Norras sõidab 4 taastuvenergia toel. 2016. aastal oli vastav näitaja 3 autot kümnest.
Rekordiliseks kujunes möödunud detsember, mil kõik elektrimootoriga autod, olgu siis EV-d või hübriidajamiga sõidukid saavutasid esmakordselt 50%-lise turuosa. Elektriautosid osteti 27,5% ning pistikhübriide 22,5% kõigist autodest.
NORRA ON MAAILMA MASTAABIS ABSOLUUTVÕITJA
Elektriautode ja hübriidajamiga sõiduautode suur müügiedu teeb Norrast absoluutvõitja kogu maailma mõõtkavas. Sealne elektrisõidukite assotsiatsioon on samuti suurim omataoline maailmas, koondades ligemale 50 000 elektrisõidukite omanikku ja entusiasti.
Paneme allpool tabelis rivisse 20 kõige populaarsemat sõidukit Norras aastal 2017. Nagu näha, on täiselektriliste autode ülemvõim vääramatu: edetabeli tipu on hõivanud e-Golf ja BMW i3, neljandal kohal troonib aga noobel Tesla Model X! 20 seas vaid 6 mitte-särtsukat – tehke järele!
Volkswagen e-Golfi edu on seletatav 2017. aasta mudeliuuendusega, mille käigus suurendati auto sõiduulatust. Norralased enam teistsugust Golfi kui “e” ei tahagi: 54,6% kõigist Golfidest moodustasid täiselektrilised, kui aga lisada ja PHEV variandid, siis olid elektrilised kogunisti 75% Golfidest.
Pronksmedalikoht kuulub Norra edetabelis Toyota RAV4 hübriidajamiga linnamaasturile. Sama auto on ka Eestis peadpööritavat müügiedu nautinud ning trend on tõusev.
Tabeli 5. kohal on Toyota Yaris, 9. kohal C-HR ning 13. kohal Auris.. Kõikide mudelite puhul eelistavad trollidemaa autoostjad hübriidvariante. Läheb vaidluseks, kumb on rohkem hübriid-Toyotade maa, kas Norra või Eesti?
Huvitav on seegi, et noobelautode puhul eelistavad norralased järjest enam pistikhübriide – vaadakem näiteks Volvo XC60 ja V90 müügitrendi: rohkem kui pool uutest linnamaasturitest on PHEV-id ning V90 pistikuversiooni on eelistatud neljandikel kõigist ostukordadest.
Seni maailma populaarseimat elektriautot, Nissan Leafi müüdi Norras 2017. aastal “ainult” 3374. Varasemalt on auto populaarsuse tabelis olnud eespool, nüüd siis 11. koht. Seda võib seletada asjaoluga, et kõik ootavad teise gene Leafi ning uus aasta tõstab Nissani särtsuikooni taas kõrgemale.
20 POPULAARSEMAT SÕIDUKIT NORRAS AASTAL 2017
| 20 populaarsemat sõidukit Norras, 2017 | Müüdud | Nendest PHEVid |
|
1 Volkswagen e-Golf (EV) |
6639 |
– |
|
2 BMW i3 (EV) |
5035 |
1 |
|
3 Toyota RAV4 (HEV) |
4821 |
– |
|
4 Tesla Model X (EV) |
4748 |
– |
|
5 Toyota Yaris (HEV) |
4071 |
– |
|
6 Mitsubishi Outlander PHEV (PHEV) |
4067 |
– |
|
7 Tesla Model S (EV) |
3712 |
– |
|
8 Skoda Octavia (bensiin, diisel) |
3604 |
– |
|
9 Toyota C-HR (peamiselt HEV) |
3508 |
– |
|
10 Volvo V90 |
3426 |
833 |
|
11 Nissan LEAF (EV) |
3374 |
– |
|
12 Volkswagen Passat GTE (PHEV) |
3247 |
– |
|
13 Toyota Auris (HEV) |
3246 |
– |
|
14 Renault Zoe (BEV) |
2533 |
– |
|
15 Volvo XC60 |
2475 |
1532 |
|
16 Volkswagen Tiguan (bensiin, diisel) |
2443 |
– |
|
17 Volkswagen Golf GTE (PHEV) |
2439 |
– |
|
18 BMW 2 seeria |
2392 |
2171 |
|
19 Audi A3 |
2337 |
1757 |
|
20 Mercedes-Benz GLC 350e (PHEV) |
2276 |
– |
.
2018. AASTA TÕOTAB UUT REKORDIT
Käesolevaks aastaks prognoosib Norsk elbilforening (Norra elektrisõidukite assotsiatsioon) 50 000 – 55 000 uue täiselektrilise sõiduauto müüki.
Eelmise aasta rekordiline number oli 41 638 esmakordselt registrisse kantud EV-d (neist 8558 olid imporditud kasutatud sõidukid). See on võrreldes 2016. aastaga 12 000 autot rohkem.
Möödunud aastaks prognoositi muide 40 000 elektriauto müüki, seega võib ka tänavust prognoosi üsna julgelt uskuda, sest norralaste autopark on sarnaselt muule Euroopale keskmiselt vana ning üha rohkem inimesi vahetab oma vana auto uuema vastu välja.
Potentsiaali on tegelikult enamakski. Kuigi elektriautode 20,8% turuosa on teiste riikidega võrreldes niigi ülisuur, võinuks see suuremgi olla.
Kui eeltellitavate särtsukate ooteajad ei oleks nii pikad, leiaks registrist oluliselt rohkem elektrisõidukeid. Turu nõudlus on jätkuvalt kasvav ja pikad tarneajad kujutavad endast tõsist takistust.
200 000 ELEKTRIMOOTORIGA AUTOT!
Praeguse seisuga veereb Norra teedel 140 000 BEV elektriautot. Kui siia lisada pistikhübriidid, siis on elektrisõidukeid enam kui 200 000.
2018. aasta jooksul kasvab see number veelgi. Kasvu on oodata uudismudelite arvelt – saabumas on teise põlvkonna Nissan LEAF, samuti Hyundai Kona, Tesla Model 3, Jaguar i-PACE, Audi e-tron quattro ja usutavasti ka Kia Niro Electric.
Ükski neist uutest mudelitest ei ole müügil aasta algusest alates, kuid oma panuse turu kasvu annavad need kahtlusteta. Samuti on jätkuvalt suurt nõudlust oodata juba olemasolevate elektrisõidukite puhul.
Aastaks 2020 prognoositakse Norras koguni 400 000 täiselektrilise sõiduki olemasolu tänase 140 000 asemel. See kasv saab olema silmnähtavalt kiire ning sellele aitab kaasa Norra parlamendi otsus, aastal 2025 lubada registrisse vaid nullsaastega sõidukeid.
Samas on valitsus rakendamas ka meetmeid elektriautode võrdseks kohtlemiseks “õlijoojatega” võrreldes. Nii on räägitud teemaksu rakendamisest nooblitele ja võimsatele elektriautodele ning toetusskeemi ümbervaatamist n-ö rahvalike särtsukate suunal.
Norras toimuv on heaks õppematerjaliks Põhjamaadele ja arenenud riikidele maailmas laiemalt. Kui nemad saavad, miks ei peaks siis saama Soome, Rootsi või Eesti?
Palju on kinni mõtteviisis, aga ka turu eripärades: näiteks Eesti puhul võib saada takistuseks meie tilluke turg – uued EV-d ei jõua ostjateni nii kiirelt, kui tahaks. Lootust säästvamatele valikutele on, vaadakem kasvõi Toyota hübriidide võidukäiku!
ELEKTRIAUTODE TURUOSA KASV NORRAS
2017: 20,8% (33 025 uut)
2016: 15,7% (24 222 uut)
2015: 17,1% (25 779 uut)
2014: 12,5% (18 090 uut)
2013: 5,5% (7 882 uut)
Norra statistika kohaselt on uute sõiduautode keskmine heitmetase (CO2/km) vähenenud 93 g 2016, 100 g 2015 ja 110 g 2014), peamiseks põhjuseks BEVide osatähtsuse kasv.
Allikas: Norsk elbilforening, . Tõlkis: Lena Murd. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
