Keskkonnasõbralikuma lennufirma valik võib esialgu tunduda keeruline: kõige esimesena kipume võrdlema ikka hindu. Kogenud piloot ja lennufanaatik Toomas Uibo annab nõu, millistele detailidele pöörata tähelepanu, et garanteerida lennates kevad südames.
IPCC ehk valitsustevahelse kliimamuutuste nõukogu väitel on lennundus vastutav koguni 4,9% inimtegevuse tagajärjel tekkivate ilmastikumuutuste eest. Piltlikult on lennundus alati üks vastutajatest kui kuskil sünnib laastav orkaan või segab lumetorm teraslindude maandumist.
Samal ajal on lennundus üks elavamalt arenevaid transpordisektoreid ning lennufirmad panustavad lisaks turvalisusele ja reisijate mugavusele ka keskkonnasäästule: iga võidetud kütuseliiter ja sujuvalt sooritatud õhkutõus või maandumine on osa tööst, mis rohelisema mõtteviisi nimel tehakse.
TUNNE ÄRA ROHEPESU!
Vaadates suurt pilti ja püüdes aru saada, milline lennufirma on öko ja milline ei, on tunne nagu püüaks võrrelda kaelkirjakut ja merisiga ning välja raalida kumb neist oskab paremini “Õrn ööbik kuhu tõttad sa…” laulda.
Üldiselt püüavad kõik lugupeetu lennuettevõtted oma keskkonamõju vähendada. Aga! On kompaniisid, mis kõva häälega oma “rohelist südametunnistust” promovad, tehes asju, mis panevad kulmu kergitama.
Ärge laske end eksitada kõnekõmast ja välisest särast – see, mida teile puuduvate kahvlitega või roheliste fliistekikestega (ikkagi plastpudelite taaskasutus!) serveeritakse, on kõige ehtsam rohepesu.
TOTRAD NÄITED ELUST ENESEST
Green America hindas hiljuti lennufirmasid jäätmekäitluse järgi. Kitsaskohti on palju. Samas on suur osa tegevusest – näiteks kasutatud tekkide-patjade puhastamine ja kiletamine – hädavajalik osa hügieeninõuetest.
Mõni jaburus paistab aga eriti silma. Näiteks jättis Northwest Airlines kõigi lennukieinete juurest ära lusikad, et lennuki kaalu vähendada. Samas on nende lennumasinad ühed vanemad taeva all, mis tähendab väga nigelat kütuseefektiivsust.
Samamoodi on American Airlines teinud palju selleks, et parandada oma kütuseefektiivsust ja taaskasutust, ent ei ole panustanud keskkonnasõbralikele toitudele ja tema süsinikuhüvitiste programm ei ole nii süsinikuneutraalne nagu võiks arvata.
INNOVAATILINE NORDICA: SEE ON NORM!
Nordica on maailma mastaabis nooruke lendaja. Noor, väge täis ja keskkonna mõistes uuenduslik. See ju ometi ei üllata meid – me oleme e-Eesti, paindlik ja pidevas liikumises.
Nordica on üks moodsama lennupargiga ettevõtteid maailmas. Kasutusel on Bombardier CRJ700 ja CRJ900NG lainerid, mida sageli on võrreldud pilvepealsete Porschedega. Lennukis istudes ongi tunne nagu liiguks sihvaka ja kiire ning vaikse sportautoga, selle vahega, et sel kaunitaril on tiivad.
Lisaks lendab Nordica ATR 72-600 tüüpi lennukitega. Nendega tehakse “lühemaid” otsi. Need on mugavad ja säästlikud lennumasinad, mis on end ajas hästi tõestanud.
SUURIM PROBLEEM: HEITGAASID
Lennuk mõjutab keskkonda kõige enam heitgaaside produtseerimisega. See on kallis nii loodusele kui ka lennuettevõttele endale. Mida vähem kulutab masin kütust, seda väiksemad on lennufirma otsesed kulud.
Kütusekulu on võimalik vähendada ka lennu ajal, aga see ei tohi kuidagi mõjutada turvalisust. Lihtne üldistus, et stardil ja õhkutõusul kulutab lennuk 3 ühikut kütust, horisontaallennul 2 ühikut ja laskumisel 1 ja vähem ühikut kütust.
Startides on võimalik valida erinevaid mootori töörežiime vastavalt stardimassile. Kui startida kergema lennukiga ja jaheda ilmaga, ei pea mootoritest maksimumi välja pigistama.
Samuti on laskumisel võimalik kütust säästa. Selle võimalikkus sõltub aga liiklussituatsioonist ja lennujuhtimisest.
Nordicas eelistame sujuvat ja ühtlast laskumist kuni maandumiseni. Paraku võib suurtele lennujaamadele lähenedes leida lennuk ennast ootetsoonis, maandumisluba oodates. See tõstab taas kütusekulu.
OLULINE, KES JA KUIDAS HOOLDAB
Nordica jaoks on oluline, et lennufirma partneriks oleval hooldusettevõttel oleks ISO keskkonnasertifikaat. Lennukite hoolduses kasutatakse loodusele ohtlikke aineid ja nende keskkonda säästev käitlemine on Nordica jaoks väga tähtis.
Sama puudutab vanade lennukiosade ja komponentide käitlust, et ka see oleks kooskõlas kõige rangemate keskkonnareeglitega.
Lennunduses kasutatakse ka üksjagu taastatud osi ja komponente. Need peavad vastama samadele nõuetele nagu uued osad. EASA Form 1 sertifikaadiga kasutatud komponent on taaskasutamiseks valmis. Kvaliteetne taaskasutus on üks võimalus, kus lennufirma saab loodust säästa.
MILLISEID KEMIKAALE KASUTATAKSE?
Kui ilmaprognoosist selgub, et on oht jäätumiseks, tuleb lennukit maa peal jäätumise eest kaitsta. Keskkonna säästmise seisukohast on oluline, milliste kemikaalidega jäätõrjet tehakse.
Ka ajafaktor tuleb mängu. Kriitiline on just ruleerimisele kuluv aeg peale jäätõrje tegemist. Olenevalt ilmast on pilootidel teatud aeg mille jooksul peab start toimuma, et jäätõrjevedeliku efekt säiliks.
Tallinnas kasutatakse lennukite jäätõrje tegemiseks kasutataks puhast glükooli*, mis pole loodusele ohtlik. Mõni suur lennujaam kogub glükooli ka kokku kui tegemist on massiivsete kogustega. Meie väikeses lennujaamas on kogused väga väikesed.
*Glükoolid on keemiliste ainete rühm, mille molekulis on kaks hüdroksüülrühma. Kõik väiksema molekulmassiga glükoolid on veega segunevad, kõrgema molekulmassiga glükoole kasutatakse määrdeainetena, plastifikaatoritena ja kosmeetikatoodetes.
Enim kasutatav glükool on etüleenglükool, mis on leidnud rakendust veepõhistes emulsioonvärvides kuivamisaja pikendajana, külmumisvastase ja jahutusvedelikuna.
Propüleenglükooli kasutatakse külmumisvastase vedelikuna seadmetes, mis võivad kokku puutuda toiduainetega, ravimite ja lõhnaekstraktide koostises. Tuntumad glükoolid on etüleenglükool, dietüleenglükool, propüleenglükool, glütseriin. Allikas: Cleantool Org
Järgmisel nädalal jagab Toomas Uibo rea nippe, kuidas teha lendu valides keskkonnasõbralikke otsuseid. Toome välja ka valiku keskkonnasõbralikke lennufirmasid.
Materjale aitas lapata Kadi Rünkla. Kaanepilt: Ylle Rajasaar. Klipp: Fookus-Pookus
