KolmapÀev, 17. aprill 2024
Auto on muutumas sama tĂ€htsusetuks tarbeesemeks nagu tool vĂ”i arvuti. IBM poolt lĂ€bi viidud uuring “Auto 2025” nĂ€itab, et autosid kasutada tahetakse ka edaspidi, aga mitte neid tingimata omada. Ligi pool autokasutajatest kinnitas, et eelistavad alternatiivseid sĂ”iduki kasutamise vorme: sĂ”idujagamist, pĂ€evarenti ja reisiteenust.

MÔni aeg tagasi viis IBM autoostjate hulgas lÀbi uuringu, milles osalenud vÀljendasid oma huvi autode senisest erineva kasutamise suhtes, eriti pöörati tÀhelepanu isesÔitvatele sÔidukitele ning vÔimalusele, kujundada uued autod oma nÀo jÀrgi.

Siiski ei soovi kĂŒsitletud neid autosid tingimata traditsioonilisel viisil omada. Uuringutulemused annavad autotootjatele pĂ”hjust uute sĂ”idukite kavandamisel kasutada senisest enam erinevaid andmeanalĂŒĂŒsivĂ”imalusi.

Uuringus “Auto 2025” kĂŒsitles IBM enam kui 16 000 autoostjat ĂŒle maailma. EesmĂ€rgiks oli vĂ€lja selgitada, kuidas kavatsetakse kasutada sĂ”idukeid jĂ€rgmise kĂŒmne aasta jooksul.

IBM Institute for Business Value raportist “A New Relationship – People and Cars” selgub, et tarbijatel on suur huvi robotautode ja niisuguste sĂ”idukite vastu, mis lisaks ise sĂ”itmisele oleksid Ă”ppimisvĂ”imelised, suhtleksid omavahel ning mida saaks parandada ilma inimese abita.

TeisisĂ”nu, vajadus on autonoomsete sĂ”idukite jĂ€rele, mis suudavad mĂ”ista juhi kĂ€itumist ja kohanduda nii juhi tegevuse, liiklussituatsioonide kui ka ĂŒmbritseva keskkonnaga.

Uuringust tuli vĂ€lja, et tarbijaile pakuvad huvi autonoomsete sĂ”idukite kĂ”ikvĂ”imalikud omadused, kuid eriti mĂ€rgiti Ă€ra nende enesediagnostikavĂ”imet ja ennetuskĂ€itumist – seda peab oluliseks lausa 59% vastanutest. Riikide lĂ”ikes tĂ”stsid 10 riigi elanikud need omadused kĂ”ige tĂ€htsamale kohale, vastanuid oli kokku 16 riigist.

Pidevalt areneva tehnoloogia abil suudavad autotootjad jÀrjest paremini mÔista sÔidukitel esinevate vigade ja hÀirete pÔhjusi ning arendada vÀlja lahendusi pakkuvaid tehnoloogilisi lahendusi ilma, et omanikul oleks vaja autot teenindusse tuuagi.

TĂ€napĂ€eva sĂ”idukid on muutunud transpordivahendist sensorite ning kompuutritega varustatud mobiilseks andmekeskuseks, mis koguvad suuri andmemahtusid sĂ”iduki ja seda ĂŒmbritseva keskkonna kohta. Edukad autotootjad nĂ€evad selles vĂ”imalust pakkuda tarbijatele uusi digitaalseid lahendusi ja teenuseid.

uuring auto omamine

MILLEKS OMADA, KUI SAAB MURETUMALT?

MÔneks ajaks jÀÀb isiklik auto kahtlemata peamiseks autoga liiklemise viisiks, sest mugavust hinnatakse endiselt vÀga kÔrgelt. Siiski on mÀrgata sÔidukite omandivormis eesootavaid muutusi.

42% kĂŒsitletuist oleksid valmis auto kasutamisel kaaluma alternatiivseid vĂ”imalusi nagu nĂ€iteks lĂŒhiajaline rent, 24% aga oleks vĂ€ga huvitatud ĂŒhiskasutusest. 39% oleks valmis kaaluma autojagamist ja 36% kĂŒsitletuist kasutaks sĂ”idujagamise vĂ”imalust.

Autojagamine, sÔidujagamine ja inimeselt inimesele autorent pakuvad mugavust sÔita autoga siis kui vaja, ilma seda ise omamata, kuid loovad autoomanikele ka vÔimalusi oma jÔude seisva auto abil tulu teenida.

On ilmne, et autotootjad ja – mĂŒĂŒjad peavad lĂ€hiajal looma uusi auto omamise lahendusi, mis vastaksid tarbijate muutuvatele ootustele. Autotootjatel tuleb vĂ”tta kasutusse tarkvara, mis vĂ”imaldaks autojagamist automatiseerida, automĂŒĂŒjad peavad vĂ€lja töötama paindlikumaid laenu – ja liisingutooteid.

Kuigi 67% kĂŒsitletutest ĂŒle maailma pidasid siiski vajalikuks sĂ”iduki ostmist tuttavast mĂŒĂŒgiesindusest, vĂ”imaldavad originaalvaruosade tootjad ja interneti mĂŒĂŒgikeskkonnad teha nutikamaid ostuotsuseid.

46% autoostjatest ĂŒtlesid, et nad oleksid vĂ€gagi huvitatud veebipĂ”histest ostuvĂ”imalustest originaalvaruosade tootjate juures ja 38% ostaksid sĂ”iduki veebi kaudu maakleri kĂ€est, kui neile sellist vĂ”imalust pakutaks.

Selleks, et jÀÀda usaldusvÀÀrseimaks ostukohaks, soovitab uuring autotootjatel viia ostukogemus tĂ€iesti uuele tasemele, kasutades analĂŒĂŒtikat ja sotsiaalmeedia analĂŒĂŒse selleks, et luua personaalsemat suhtlust potentsiaalsete klientidega.

TAHAKS ERILIST SÕIDUKIT, MIDA SAAB OMA SOOVIDE JÄRGI KUJUNDADA

Paradoksaalsel kombel tahaksid inimesed autot lihtsalt kasutada, aga samal ajal luua selle oma nÀo jÀrgi. Tulevikus peavad sÔidukid vastama jÀrjest rohkem inimeste nÔudmistele: olema kordumatu disainiga, vÔimaldama mugavat sÔitu, ja nÀiteks linnaliikluses olema vÔimelised juhi sekkumiseta liikuma.

Tarbijauuringu raportis jÀreldatakse, et autotööstust ootab ees vÀga eriline suhe tootja ja klientide vahel. MÔlemad osapooled on ka vÀljendanud oma suurt huvi uute toodete ja teenuste loomisel, soovides koostööd teha ideetasandist alates.

KĂŒsitlusele vastajad vĂ€ljendasid suurt huvi osaleda veebipĂ”histes ideekogumiskampaaniates ja disainivĂ”istlustel. VĂ”imalus aidata luua uusi sĂ”idukeid on ahvatlev, ligikaudu 37% vastanutest oleks valmis andma ligipÀÀsu oma autosĂ”idu- ja mobiilsusandmetele, et aidata uusi sĂ”idukeid luua.

Varuosatootjad saavad aga autodesse paigaldatavate sensorite ja nende poolt kogutud andmete analĂŒĂŒsi abil paremini mĂ”ista tarbijate automuresid, anda soovitusi ja pakkuda abi ilma, et juht peaks autoga teenindusse minema.

Tarbijaid innustab tulevikusĂ”idukite kujundamisel ja isikupĂ€rasema sĂ”iduelamuse saavutamisel osalema lihtsus, millega uusi ideid genereerida ja neid interneti kaudu jagada – see on nagu nende digitaalse elu edasiarendus.

Autotööstusele on erinevate tarbijarĂŒhmade huvide analĂŒĂŒs vĂ€ga heaks vĂ”imaluseks, et pakkuda sobivaid lahendusi nende jaoks eelistatuimal viisil.

[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]IBM uuring kinnitab seda, mida tootjad ja mĂŒĂŒjad turul ammu mĂ€rganud on: inimesed vaatavad autot kui tarbeeset ning nn. rahvaautot ostetakse nagu leiba – vĂ”idab see, kellel on soodsam hind vĂ”i parem hinna-varustuse suhe. Erikujulisi autosid ostetakse jĂ€rjest enam emotsiooni ajel.

Autode ĂŒhiskasutus ja autojagamise teenus ning takso eelistamine isikliku sĂ”iduki asemel tundub loogiline: parimagi tahtmise juures ei kasuta tavainimene oma autot rohkem kui 4-5 tundi pĂ€evas.

Seega seisab Plekk-Liisu jĂ”ude enamuse ajast ja tiksutab “tĂŒhikĂ€igul” kulu. Paari aasta vanuse auto seisutund maksab arvutuste kohaselt 3-4 eurot. Autot jagades on vĂ”imalik vĂ€hemalt osa kulust tagasi teenida.

Eestis on vĂ€lja töötatud rida uudseid autode ĂŒhiskasutuslahendusi, nĂ€iteks on vĂ”imalik ettevĂ”ttel oma autod lĂŒlitada GPS-pĂ”hisesse kasutusgraafikusse ja hoida need pidevalt sĂ”idus.

Autojagamist korraldatakse edukalt kogukondlikult, pÀeva- ja tunnipÔhine autorent on olemas nii Tallinnas kui Tartus. Taksot on vÔimalik suhteliselt lihtsa vaevaga tellida. Seega, tÔesti, milleks omada, kui saab ka muretumalt?

Kogu eelnev “vau, nii lahe!” jutt ei pĂ€de linnadest kaugemal. Auklik ĂŒhistranspordivĂ”rgustik ei muuda Eestis maal elades niipea auto positsiooni pere esimese ja tihti ainsa sĂ”iduvahendina. Linnas ja suburbias vĂ”ib igasugu hullustega lahedalt katsetada, enamasti tasuvad need end kuhjaga Ă€ra. Keskkond, olgu siis loodus- vĂ”i liiklus-, tĂ€nab jagajat.

Loe IBM uuringut tervikuna siit 

KOMMENTEERI SIIN