Talv on neljarattalise jaoks karm aeg. Kui pakast ei ole, mõjuvad muutuvad ilmastikuolud, madalad temperatuurid, niiskus ja löga masina tervisele laastavalt. Jagame järgnevalt kümme nippi, kuidas oma auto talveks korralikult ette valmistada.
Madalad temperatuurid panevad proovile aku ja kõik autos voolavad vedelikud. Sisseimbuv niiskus koosmõjus teedele puistatava keemiaga materdavad värvipinda ja metalli ning võivad olemise kabiinis põrguks muuta.
Küsisime nõu autoentusiastilt ja HL Autoosad poe varuosade ja tarvikute müüjalt Tanel Kodusaarelt, kuidas koostada pädev to-do list tehtavatest töödest ja varuda vajalikud asjad, et auto hooajaks valmis panna.
Hea uudis on see, et suure osa tegevustest saab autoomanik soovi korral ka ise ära teha. Tõsi on seegi, et kui auto on korrapäraselt ja korralikult hooldatud, siis ei juhtu miskit, kui talvele ilma oluliste ettevalmistusteta vastuminna.
Kuid selle mõtte taga on eeldus, et autosid hooldatakse ja nende eest hoolitsetakse korralikult. Ent kui hea tervise juures meie autod siis ikkagi on?
Uued autod on muidugi üsna heas korras, sest garantii tingimuseks on regulaarne esinduses hooldamine, aga Eesti keskmise auto vanus on… umbes 10 aastat. Ning autode kehvast tervisest kõneleb ilmekalt see, kui paljud neist suurte külmadega ei käivitu.
Rehvide vahetamist ning talvise mootorikütuse kasutamist ei pea loodetavasti enam ühelegi autoomanikule meelde tuletama. Kuid on veel rivi pealtnäha tähtsusetuid asju, mis tegelikult on olulised ja tuleks enne talvehooaega ära teha, kui autost vähegi hoolid.
1. Pane värske mootoriõli
Iga auto ette valmistamine talveks võiks hakata pihta korralisest hooldusest, eriti kui auto iga-aastane läbisõit on väike ehk alla 10 000 km.
Suhteliselt väikese läbisõiduga oleks igati tervislik hooldada autot üks kord aastas, sõltumata sellest, mida ütleb hooldusvälp.
Miinuskraadidel külmkäivitus on autole niigi kurnav ja kulumine on käivitumise alguses suur. Kui mootoriõli ja õlifilter on pikka aega vahetamata, siis halvemal juhul ei mahu külmast paks õli läbi filtri ja õlitus jääb puudulikuks. On juhuseid, kus õlisurve umbes õlifiltri katki teeb ja õli tänavale soristab.
Kui autol on palju külmkäivitusi ja sellega sõidetakse peamiselt lühikesi otsi, võiks kaaluda talveperioodil levinuima 5W30 õli asemel kasutada 0W30 õli, mis on külmana vedelam ja soodustab õliringlust külmkäivitusel.
Peamine mure on siiski see, et vananenud õli ei määri enam piisavalt mootorit ning kogunenud liigniiskus võib kehvasti projekteeritud karterituulutuses külmuda ja siis võib juhtuda, et ette tuleb võtta mootorivahetus.
2. Vaheta filtrid
Värsked filtrid vähendavad talviste murede tõenäosust oluliselt ning aitavad kaasa mugavusele. Näiteks aitab vabalt läbi käiv kabiiniõhufilter niiskel ajal klaase uduvabana hoida.
Eesti oludes peaks kabiiniõhu filtrit vahetama üks kord aastas. Halvimal juhul võib ummistunud õhufilter rikkuda ventilaatori mootori.
Vett ja sodi täis kütusefilter on esimene asi, mis külmakraadide käes probleeme tekitab, eriti diiselmootoriga sõidukitel.
Palju mugavam on filtrit aegsasti vahetada, kui ummistunud filtri tõttu mittekäivituva auto kõrval kästi laiutada.
Jällegi – kui filter juba kaua vahetamata on ja ummistub, siis ei maksa imestada, kui mõni vanem kütusepump või lausa kõrgsurvepump viga saab.
Eestis kiputakse alahindama just kütusefiltri ja kabiiniõhufiltri vahetuse vajadust, eriti neil autodel, mida enam autoesindustes ei hooldata.
3. Autole uued “mahlad”
Autos voolab lisaks mootoriõlile ja jahutusvedelikule veel paras hulk vedelikke: siduriõli, roolivõimu õli ja piduriõli.
Kõik need vananevad ja tahavad aeg-ajalt vahetust. Vanad õlid koguvad endasse niiskust, mis külmakraadide juures jäätuda võib ning ühtlasi korrosiooni tekitab.
Külmunud õli ei võimalda seadmel tööd teha. Kui roolivõimu õli ära jäätub, siis võib puudulik õliringlus rikkuda ka roolivõimendi pumba või roolilati, mõlema nimetatu remont on nii kallis, et tuju läheb kindlasti ära.
Roolivõimendi õli külmumisega -25 kraadises külmas olen isegi kokku puutunud, kui kasutatud auto ostsin ja ilma suurema ettevalmistuseta Inglismaa poole teele asusin.
Öises Soomes maanteel külmus õli ja pump jäi kinni ning rihm hakkas mootorit pooma nii palju, et see suri välja.
Mootori jääksoojuse toel sulas õli uuesti üles ning ülejäänud 200 kilomeetrit sõitsin tee peal vingerdades, sest nii küttis süsteemi suur koormus õli piisavalt, et see uuesti ei külmuks.
Selleks, et jahutusvedelik ei külmuks, peab see olema värske ning õige kontsentratsiooniga. Kui vedelik jäätub, siis selle ruumala kasvab ja kui külmumine toimub mõnes torus, siis võib see lihtsalt katki minna.
Külmumine auto jahutussüsteemis toob halvimal juhul kaasa lõhki külmunud kabiiniradiaatori, paisupaagi, jahutusradiaatori või mootoriploki.
Külmunud jahutusvedelikuga jääb töötava mootori jahutus puudulikuks ning mootor läheb keema. Ülekuumenenud mootori mitte märkamine või ignoreerimine tähendab enamike autode jaoks kõveraks keenud plokikaant ja mootori remonti.
Ei maksa riskida. Odavam, ja mõistlikum on hoolitseda selle eest, et jahutusvedelik oleks vahetatud iga paari-kolme aasta tagant.
Piduriõli on samuti asi, mida võiks hiljemalt paari-kolme aasta tagant vahetada. Üks asi on õlisse kogunenud niiskuse poolt tekitatav korrosioon – pidurite kinni jäämise peamine põhjus, mis iroonilisel kombel ilmutab end just talveperioodil.
Teine, et piduriõli on ainus, mis juhi pedaalivajutuse auto peatumiseks vormistada oskab. Suurel kiirusel kahekümnekraadises pakases jahutab külm õhuvool piduritorusid nii palju, et ürgvana piduriõli muutub tahkeks ja piduripedaali vajutamisel ei juhtu midagi peale õnnetuse.
4. Aku korda!
Laetud akust räägivad kõik ning ilmselt on ka iga autoomanik vähemalt korra kokku puutunud tühjaks saanud akuga. Vana akut talvekõlbulikuks mistahes hooldusega ei saa. Siin aitab ainult vahetus.
Küll aga saab pikendada aku eluiga – puhasta ja määri aku klemme! Olukorras, kus auto aku klemmid on tugeva oksiidikihi all, ei piisa üksnes aku asendamisest uuega. Tuleb puhastada ka klemme.
Nii auto kui akupoolsete klemmide puhastamine on lihtne. Müügil on spetsiaalset akuklemmide kaitsemääret. Oksiid ei juhi elektrit, mis tähendab, et akut alalaetakse.
Alalaetus pikal perioodil vähendab aku eluiga. Ühel või teisel juhul viib see suurte külmadega selleni, et akus pole auto käivitamiseks enam piisavalt voolu, eriti kui sõidetakse lühikesi otsi. Klemmid korda!
5. Pese auto puhtaks!
Korralikult (pigi)pestud ning vahatatud auto külge haagib igasugune saast ja ka jää ning lumi tunduvalt kehvemini.
Kõik see sodi, mis naastrehvide ja libedusetõrje poolt meie teedele tekib, on nagu edukas korrosiooni start-up: kogub niiskust ning selles leiduvad keemilised ühendid on agressiivsed ja tekitavad roostet.
Eriti tõsine autosõber, kes oma sõiduriista kaua toonuses hoida tahab, võiks enne talveperioodi lasta autole teha korrosioonitõrje. Seda ei pea õnneks igal aastal tegema, välp sõltub tegijast ja tõrjeainest.
Puhastuse käigus tuleb üle käia ka kõik uste-luukide tihendid ning puhastada veekanalid ja välised avad lehtedest ja sodist.
6. Kuivata kabiin!
Kui autole on uus ja kuiv kabiiniõhu filter külge saanud ning kõik ära puhastatud, siis võiks sõitjateruumi enne tugevaid miinuskraade korralikult ära kuivatada.
Sügisel koguneb autosse palju niiskust ning kui miinuskraadid saabuvad, ei kao see sealt niisama enam kuhugi. Niiskus rikub elektroonikat, soodustab korrosiooni ning teeb aknaid uduseks.
Siin on erinevad niiskusekogujad abiks. Indikaatoriks on jäätunud põhjavaip – kui see on, siis on jama majas.
7. Silikoonita tihendid
Uksetihendid tuleks pärast pesu ja enne talvekülmasid silikoonitada, sest nii väheneb võimalus, et need auto kere külge kinni külmuvad.
Ei ole raske arvata – külmast rabe plast pluss suurest vihast Chuck Norrise võimed saanud autoomanik võrdub katki rebitud ukselink.
8. Õlita ukselukud
Samuti on talvel näha õnnetuid, kes välgumihkliga võtit soojendavad või avanenud, aga mitte enam sulguda tahtva uksega maadlevad ja seda ennastunustavalt jõuga kinni prõmmivad.
Kui autol on veel sellised ukselukud mida saab võtmega keerata, siis võiks need kindlasti üle käia õliga, sest -20 kraadises pakases on kehva avastada, et võti ei tööta.
Igasuguseid kesklukkude tõrkeid on talvisel perioodil tunduvalt rohkem, kindlasti oleks paljud neist ennetatavad just sügisese õlitamisega.
Müügil on ka lukuhooldusspreid, mis lisaks määrimisele ennetavad süsteemi kinnikülmumist. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka neid kinnituskohti ukse serva peal, mis auto ukse kere külge kinni lukustuvad ja siis jälle vabastavad.
9. Vaheta kojamehed
Talveperioodil tuuleklaasile sattuv pori on vintske vastane ka korralikele klaasipuhastitele, rääkimata kulunutest. Soovitav on auto klaasipuhasteid vahetada iga aasta ning mõistlik oleks ajastada vahetus just külmaperioodi-eelsesse aega.
Ihnuskoid võivad vahelduseks vanad kojamehed nõudepesumasinas üle pesta – see taastab mõneks ajaks pühkimisvõime, kuid see olgu ikka ajutine lahendus.
Niigi pimedal ja kehva nähtavusega ajal ei ole mõtet riskida sellega, et oma laiskusest või hoolimatusest nähtavus veelgi enam kannatab – kulunud ja uute kojameeste pühkimisvõime on nagu öö ja päev.
Vähetähtis pole seegi, et kulunud kojamehed peavad klaasi puhastamiseks rohkem tööd tegema ja kui klaas on porine-liivane, siis tähendab iga pühkimine kojamehega ka klaasi kriimustamist.
Tulemus on sama, nagu nühiks klaasi liivapaberiga. Pikalt kulunud kojameestega on kirjeldamatult halb sõita näiteks vastu päikest. Odavam on vahetada kojamehi tihemini kui esiklaasi.
10. Vaheta aknapesuvedelik
Külmunud suvine aknapesuvedelik võib aga paagi katki suruda ning rikkuda pesuvedeliku pumba. Kui suvine aknapesuvedelik ununes paaki ja ära külmus, siis ei aitagi muu, kui auto mõneks tunniks sooja garaazi või parklasse sõita.
Talveperioodi ilma aknapesuvedelikuta üle elada pole võimalik, suvine külmub ega puhasta pori nii efektiivselt kui hooaegne (loe:talvine) pesuvahend.
11. Kontrolli tuled üle
Peamine põhjus just sügisel auto valgusallikatele suuremat tähelepanu pöörata on nähtavus. Ja turvalisus.
Pime aeg nõuab, et autod oleksid kenasti valgustatud nii eest kui tagant, seda selleks, et ise paremini näha ja nähtud saada. On üsna vastutustundetu sõita ühesilmsete ja tagant “pimedate” autodega talvises pimeduses, eriti kui lund veel maas ei ole.
Vaata pirnid üle, hinda tulede seisukorda. Tegutse! Mis siin muud ikka lisada – valgus on elu. Ja talvel on valgust vähe…
12. Kabiini kõrge servaga kummimatid
Sügisel oleks mõistlik vahetada põrandamatid kausjate vastu. Madala servaga kummimattidest ei ole vähimatki kasu, sest lumesulavesi voolab sealt üle servade põhjavaiba sisse. Vähe kasu on ka sügavatest kummimattidest, mida kunagi ei tühjendata-puhastata.
Kui kõrge servaga kummimatte pole saada, siis kasuta parem tekstiilist põrandamatte ning võta need vähemaltkord nädalas tuppa kaasa, pese puhtaks ja kuivata radiaatori või küttega põranda peal.
13. Õiged asjad kaasa
Vaata üle, et autos oleks helkurveste pimedal ajal autost väljumise tarbeks. Helkurvesti kandmine ei ole häbiasi vaid elupäästev tegevus.
Mõistlik on pakkida autosse soe tekk, pukseerimisköis ning nn “krokodillid” teiselt autolt voolu saamiseks või hädasolijale ise voolu andmiseks.
Spordihuvilised visaku pagasiruumi ka väike labidas – sellega on mugavam lumehange teise kohta siirdada, kuigi hädapärast ajab asja ära ka suvaline autost leitud lapik ese.
Top Tip: Talvel hoia kütusepaak alati võimalikult täis. Siis on võimalus lumme kinni jäädes ja abi oodates sooja saada, kuid samuti ei teki täis paaki kondentsvett. Igasugune vesi auto kütusepaagis on väga halb.
Top Tip: Hoolitse auto puhtuse eest. Klaase tuleks puhastada pesuvahendi ja mikrokiudlapiga. Lumesajusel hommikul tuleks varuda piisavalt aega, et enne sõitma asumist saaks auto lumest puhtaks.
Artikkel on ilmunud Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostööprojekti “Ühes tükis läbi talve” raames. Täname nõu ja jõuga abistamast Bassadone Eesti, Topauto, HLAutoosad jt. Klõpsa alumist bännerit ja loe rohkem!
