Autotehnikuid koolitatakse mitmetes kutsekoolides üle Eesti. Nende ettevalmistuse juures on oluline osa praktikal. Milline on õpilaste ettevalmistus praktikale minnes ja missugune on hea praktikakoht?
Autoerialade populaarsus noorte seas kasvab. “Nii autotehnikute, autoplekkseppade kui ka automaalrite erialadele kandideerib kaks korda rohkem noori kui meil õnnestub vastu võtta. Lisaks oleme märganud automaalri eriala populaarsuse kasvu just neidude seas,” räägib Tartu Rakendusliku kolledži (VOCO) kutseõpetaja Timo Marjamägi.
Noorte ettevalmistuses on oluline roll ka praktikal. “Tavapäraselt on esimeseks praktikakogemuseks vaatluspraktika, kus õpilane tutvub töökeskkonnaga, viib end kurssi ohutus- ja keskkonnanõuetega ning õpib juhendaja kõrval õigeid töövõtteid. Järgneval tööpraktikal on õpilasel läbitud rohkem erialaaineid ning samuti on vaatluspraktika andnud teadmisi ja kogemusi – siis on võimalik anda noorele õppurile ka rohkem vastutust ja iseseisvust,” ütleb Amservi järelteeninduse juht Ahti Aasala.
Aasala sõnul on Amservi tööpraktika näol tegemist läbimõeldud protsessiga, mis toimub alati kogenud mentori juhendamisel. “Noortel on meie juures võimalus tutvuda ka hübriid- ja elektriautodega, millega nad enamikes koolides õppetöö raames paraku kokku ei puutu,” tutvustab Aasala.
“Õpilasi, kelle oskuste ning distsipliini tase võimaldab, rakendame Express Service tiimidesse, kus koostöös kogenud juhendajaga ning kelle vastutusel teostatakse klientide autodele korralisi hooldusi. Samuti võimaldame rehvivahetushooaegadel tööpraktika kogemust ka Express rehvitiimides. Need lahendused annavad võimaluse ka praktika tasustamiseks, sest praktikant loob tiimis ettevõttele lisaväärtust,” lisab Aasala.
Õpilased saavad kandideerida ka Toyota stipendiumile, mis kindlustab neile õppeaasta vältel praktikakoha ja igakuise sissetuleku. “Selle eesmärk on suurendada õpilaste motivatsiooni heade õpitulemuste saavutamisel ning kindlustada stipendiaadile praktikakoht. Pakume seda alates teisest kursusest ja jätkame seda hea õppeedukuse ja Toyota võrgustikus läbitud praktika korral ka järgnevatel kursustel,” räägib Aasala.
Elektri- ja hübriidautode õpe on endiselt uudne
“Tulevikuvaates on väga oluline ka see, et autod, mille peal õpet tehakse, annaksid võimalikult laiapõhjalise teadmise ja kogemused. Meie õpilastel on koolis võimalus õppida Toyotade peal, millest üks on ka pistikhübriid,” räägib Marjamägi.
Ta selgitab, et 2021 aastal kehtima hakanud kutsestandardi järgi peab mootorisõidukitehnik teostama kuni 60V toitepingega elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hoolduse ja remondi. “60V on liiga madal elektri- ja hübriidsõidukitele ning selle põhjal ei saa juurutada elektri ja hübriidauto õpet põhiõpingutesse. Meie samas leiame, et koolist diplomi saanud õpilased peaksid valmis olema turu tegelikule vajadusele ja seetõttu lisasime valikainena elektri- ja hübriidsõidukite mooduli õppekavasse,” ütleb Marjamägi.
Aasala sõnul saavad praktilises töökeskkonnas õpilased kokkupuute erinevate automudelitega. “Hübriidsüsteemi tervisekontroll käib arvutiga ja see tehakse iga korralise hoolduse käigus. Üldjuhul on hübriidsüsteemid töökindlad ja nende remondivajadus on harv. Samas rõhutan, et hübriid- ja elektriautode sõlmede remondi ja täpsema diagnoosimise jaoks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu ohutuse ja turvalisuse tagamise koolitustele,” selgitab ta.
Võimalus vaadata eriala laiemalt
Ettevõtted saavad praktika raames eriala võimalusi laiemalt tutvustada. “Esmapilgul puudub igasugune seos ja vajadus tutvustada automaalri eriala õpilastele diagnostiku või automüüja igapäevatööd. Samas on see omavahelise koostöö ja ettevõttest tervikpildi loomiseks ülioluline. Tihti ei jääda oma karjääris kinni kitsalt õpitud erialasse. Soovitakse areneda ja leida omale sobiv,” põhjendab Aasala.
“Praegu õpib automaalri erialal väga palju tütarlapsi. Samas nõuab see töö head füüsilist vormi ja paraku töötavad õpitud erialal siiski väga vähesed. Siiski ei tähenda see, et nad oleksid automaailmast kadunud – tihti leiavad nad valdkonna sees teise ametikoha ning on oma tehniliste teadmistega suurepärased kolleegid. Amservi Eesti personalist moodustab naiskond juba ligi 20%,” räägib Aasala tüdrukute näitel võimalust vaadata eriala laiemalt.
Hea praktikakoht on võimalus nii õpilasele kui ka praktikakohta pakkuvale ettevõttele. “Noored saavad kogemusi ja teadmisi, ettevõtted saavad tulevase tööjõu oma käe järgi koolitada ja ettevõtte standarditega kurssi viia ning talendid kandidaatide seast varakult üles leida. Lisaks on see võimalus tutvuda turu tegelike vajadustega, isegi kui neid teemasid veel õppekavas ei ole,” võtab kutseõpetaja Timo Marjamägi praktikate kahepoolse kasu kokku.
Fotod: Amserv
