Biokütus on biomassist toodetud vedel- või gaaskütus, mille kasutamine alates 1. maist muutub Eestis kohustuslikuks. Kütusefirmadel tuleb edaspidi müüa diislikütust ja bensiini, millest biokütus moodustab vähemalt 3,1% energiasisalduse järgi.
Alates 1. jaanuarist 2019 peab Eestis müüdavas kütuseenergias olema teise põlvkonna biokütuse (HVO) osakaal vähemalt 0,5 protsenti ja esimese põlvkonna biokütuse (FAME) osakaal mitte üle 7 protsendi.
Meie naaberriikides, sh Lätis, on biolisandiga mootorikütused juba mõnda aega kasutusel. Eriti eesrindlikud on Soome ja Saksamaa. Eestis toimub üleminek “kangema” protsendiga biokütusele järk-järgult: E10 ja B7 kütused tulevad kasutusele 2019. aasta mais.
Autoomanikul on tarvis meeles pidada, et kütust tuleb tankida kvaliteetse kütusemüüja juures. Enne kui hakata hurraaga keskkonnasõbraks, tuleks auto käsiraamatust järele vaadata, millist biolisandiga kütust paaki valada võib.
MIS ON BIOKÜTUS?
Biokütus on biomassist toodetud vedel- või gaaskütus, mida kasutatakse transpordivahendites. Enimlevinud biokütused on põllukultuuridest toodetud biodiisel ja bioetanool, mis segatakse vastavalt diislikütusele ja mootoribensiinile juurde.
Üha enam toodetakse biokütuseid ka bioloogilist päritolu jäätmetest ja tööstusjääkidest. Sellisest toorainest toodetud biokütus omab keskkonnale suuremat positiivset mõju.
Euroopa kütuseturul kasutatakse juba pikalt fossiilsest toormest toodetud mootoribensiini ja diislikütuse kõrval taastuvast päritolu etanooli ja biodiislit.
Sarnaseid kütuseid toodetakse paljudes Euroopa Liidu riikides, mistõttu aitab selliste biokütuste kasutamine lisaks keskkonnahoiule kaasa ka vedelkütuse importsõltuvuse vähenemisele.
MIKS SEDA VAJA ON?
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2009/28/EÜ ja 2009/30/EÜ peab iga liikmesriik vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 6% transpordisektoris aastaks 2020.
Biokütused peavad moodustama 10% kogu transpordisektori kütustest energiasisalduse järgi. Biokütus, mida soovitakse nende eesmärkide täitmiseks arvesse võtta, peab vastama säästlikkuse kriteeriumitele.
Seaduse jõustumisega peab kütuse tarnija tagama, et iga kütuseliiter sisaldab energiamahu järgi minimaalselt biokütust alates 1. maist 2018 3,1 protsenti, 1. aprillist 2019 6,4 protsenti ning 1. jaanuarist 2020 10 protsenti.
BIOKÜTUSE KASUTAMINE
2017. aastani oli Eesti Euroopa Liidus viimane riik, mis biokütuse kasutamist ei nõudnud. Eesti kütuseturule tõi möödunud aasta aprillis esimesena biokütuse Neste.
Soomes valmistatud Neste Pro Diesel, mis sisaldab 15% HVO biokomponenti oli kuni 2018. kohustusliku 1. maini Eestis keskkonnateadlikuma autokasutaja valikuvõimalus. Circle K ostab sisse juba valmissegatud biolisandiga kütuseid ning biokütuse päritolumaad ei avalikusta.
Võrdluseks: Lätis peab täna mootoribensiinis ja diislikütuses olema biokütust 5 protsendi mahu ulatuses ja Soomes 15 protsendi mahu ulatuses. Läti on võtnud eesmärgiks suurendada biokütuse osakaalu aastaks 2020 10 protsendini.
Mitte kõikidele mootorikütustele ei saa biolisandit sisse segada. Mootoribensiin oktaanarvuga 98 ega diislikütus, mis on lastud tarbimisse 2018. aasta 1. novembrist 2019. aasta 1. aprillini ei pea biokütust sisaldama.
PROBLEEM KONDENSEERUMISEGA
„Biokütused ehk kütused, mis sisaldavad endas looduslikust materjalist toodetud mootorikütust, on kütusemüüja jaoks olemuselt pirtsakamad kui tavapärased fossiilsed kütused, mis tähendab, et kvaliteedikontroll peab tanklates olema range,“ selgitab Circle K mootorikütuste kategooriajuht Ivo Popp.
Biokütustele üleminek esitab väljakutseid kõigile ettevõtetele, kes on seni kasutanud enda äritegevuse tarbeks tegevuskohas paiknevaid diislikütuse mahuteid.
Eestis on reeglina tegemist maapealsete mahutitega, mille puhul on kondenseerumise tulemusena mahutisse tekkiva vee tõenäosus suur.
„Kuna biokütused on tundlikud vee suhtes, saab kütusemüüjate kvaliteedijuhtimine varasemast suurema tähtsuse.”
Kokkupuutel etanooli sisaldava bensiiniga seob vesi end etanooliga ning piisava koguse vee olemasolul eraldub veega seotud etanool kütusest ning mahutisse tekib kaks kihti: alkoholirikas alumine kiht ning bensiinist koosnev ülemine kiht.
“Alkoholi eraldumine bensiinist võib vähendada bensiini oktaaniarvu, mistõttu viimane ei vasta enam seaduses ettenähtud nõuetele ja alkoholirikas põhjakiht ei ole mõistagi sobilik autoga sõitmiseks,” räägib Popp.
“Samamoodi avaldab vesi negatiivset mõju biodiislikütusele – on oht, et veega kokku puutudes hakkavad mahutis olevas biodiislikütuses kasvama mikroobid, mis võivad ummistada auto kütusefiltrid.”
Seetõttu on biokütuste tulekul oluline, et kütusemüüjad panustaks kvaliteedijuhtimisse, et tagada oma klientidele kvaliteetne kütus. Lisaks regulaarsele kütuse analüüsimisele ja mahutite inspekteerimisele tehakse ka keerulisemaid kontrolle.
Circle K-s on aastaid kasutatud Veeder-roodi süsteemi, mis on oma olemuselt intelligentne mõõtelatt. Latt alarmeerib koheselt müüjat, kui teenindusjaama mahutis on tuvastatud vähemalgi määral vett.
CIrcle K on kaalunud ühe kaitseabinõuna kütusemahutitesse innovaatiliste veekogujate paigaldamist, et need vajadusel mahutisse kogunenud vee kütusest eraldaks ja endasse imeks.
“NO BIO” KÜTUSEPAAGIL!?
Paljudel sõidukitel on kütuseluugi juures märk “No Bio”, mille kohaselt ei soovitata biokütust tankida. Tuleb teada, et see märk kehtib üksnes 100-protsendise biokütuse kohta. Ärge laske end eksitada!
Autotootjad on kinnitanud, et kuni 5-protsendise etanooli mahusisaldusega mootoribensiin ja kuni 7-protsendise biokütuse mahusisaldusega diislikütus sobib kõikidele sõiduautodele.
Turul on ka sõidukeid, milles võib kasutada täies ulatuses biokütuseid, kuid neid on kogu autopargis suhteliselt vähe. Lahendus on bensiinimootoriga sõidukite puhul kõrgema oktaanarvuga autokütuse kasutamine.
Ivo Popp, Circle K mootorikütuste kategooriajuht ennustab, et biokütustele üleminek toob kaasa bensiini 98 kasutuse suurenemist isegi kuni viiendiku võrra. Tema arvamust toetab Rootsi ja Saksamaa kogemus.
HOIA PAAK TÄIS!
Tähelepanelik tasub olla vanema põlvkonna autode omanikel, sest suurema tõenäosusega võib just nende sõidukite kütusepaakidel „No Bio“ märk olla. Kui selline auto on kasutuses, tasub enne kütuse tankimist veenduda, millist biokomponenti on kütusesse lisatud.
Diislikütustele lisatavaid biokomponente on kahte sorti. Teise põlvkonna biokomponent HVO sobib kõigile sõidukitele. Selle eelkäija, esimese põlvkonna biokomponent FAME sobib enamikule uutele autodele, kuid ei sobi vanema põlvkonna mudelitele – neile, millel on märge „No Bio“.
Bensiin 95-le lisatav biokomponent on etanool, selle kasutamise osas autotootjad piiranguid ei ole seadnud. Oluline on osta oma kütus kvaliteetsest kohast.
Circle K spetsialistid soovitavad meeles pidada, et E5 ja E10 kütuse tankimisel ei tohi paaki tühjaks sõita. Soovitav on paak tankida täis ning uuesti tankida kui alles on kolmandiku jagu kütust. Nii ei teki ohtu, et mootorisse satub kondensatsioonivesi.
KAS SINU AUTOLE SOBIB BIOKÜTUS?
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit AMTEL on koostanud ülevaate mootorsõidukitest, milles ei soovitata kasutada üle 5-protsendise etanoolisisaldusega mootoribensiini.
Asjakohane info on avaldatud Maanteeameti veebilehel. Allpool on lisatud PDF fail kõikide Eestis registris olevate sõidukite andmetega, millele biokütus sobib, seisuga 29.04.2018.
[pdf-embedder url=”https://www.accelerista.com/wp-content/uploads/2018/04/Mis-autodele-biokütus-sobib.pdf” title=”Mis autodele biokütus sobib”]
JÄTA MEELDE!
Kui sõiduk ei ole ette nähtud E10 mootoribensiini kasutamiseks, siis tuleb tankida tavapärast E5 mootoribensiini, mida kütusemüüjad ka edaspidi tanklates pakuvad.
Sõidukeid, mil pole lubatud sõita E10 mootoribensiiniga võib juba ühekordsel vale kütusega tankimisel kahjustada.
Kui sõiduki valmistaja on sõidukis kasutatavale mootorikütusele määranud nii oktaanarvu kui seadnud etanooli sisalduse piiri, siis tuleb mootorikütust tankides järgida mõlemat näitajat.
Kuna Eestis ei pea mootoribensiinis 98 olema biokütust lisatud, saavad mootorsõidukid, milles ei ole üle 5% etanoolisisaldusega mootoribensiini kasutamine soovitatav, kasutada edaspidi 98 bensiini.
Tarbija teavitamiseks, et mootorikütustesse on lisatud biokütust, märgivad tanklad alates 2019. aasta algusest biokütust sisaldava diislikütuse märkega B7 ning mootoribensiini märkega E10.
Allikad: Circle K, MKM, Maanteeamet. Kaanepilt: Neste
