Meedias levis info, et VAG lõpetab CNG-mudelite tootmise. Tegemist on valeinfoga, CNG-autod müügilt ei kao, pidurit tõmmati kahekütuseliste ajamite arendamisele. Gaasitanklate arendusse on Eestis viimastel aastatel tublisti panustatud. Uurisime AMTEL-ist ja kahelt suurelt arendajalt, kas oleme olnud valel teel ning investeeringud lendavad tuulde?
AMTEL-i juht Arno Sillat ei näe mingit põhjust muretsemiseks või CNG-sõiduauto ostmata jätmiseks: “VAG teade, et arendamine lõpetatakse, tähendab, et vähemalt 8-10 aastat toodetakse autosid edasi. Kaheksa aasta jooksul võivad taustsüsteemid muutuda ja toimuda teatud suunakorrektsioon nagu see on toimunud diiselmootoritega, mille puhul on tunda kerget rehabiliteerimise soovi.”
VAG-is jääb ilmselt Škoda CNG-le truuks
Eestis pakuvad kõige suuremat valikut surugaasiautosid VAG brändid, neist kõige rohkem mudeleid, kolm, on Škodal. Lisaks juba tuttavale CNG-Octaviale on Eestis müügile jõudnud ka CNG-Scala ja Kamiq taskumaastur. Seatil on kaks mudelit – Leon ja Arona, VW-l CNG-Golf.
Sillat usub, et ilmselt jääb VW Grupis just Škoda hoidma CNG suunda ja seda vajadusel ka edasi arendama, Baltikumi maaletooja kinnitas mõni päev tagasi, et ka kõik VW ja Audi CNG mudelid on saadaval ja neid saab jätkuvalt tellida.
“Ma ei näe Eesti CNG-sõiduautode turul mingeid suuri muutusi tulemas, turuosa peaks lähiaastatel säilima ning isegi kasvama,” lisab Sillat.
Tänaste hindade juures maksab surugaasiautoga sõitmine umbes 3 km/100 km kohta, mis on odav (naftasõda lõpeb nagunii ja hinnad stabiliseeruvad taas), rääkimata keskkonnasäästust ning see kahtlemata stimuleerib kahekütuselist CNG-autot ostma.
“Ka on Škoda CNG edukalt adapteerinud oma tootmisprogrammi, mis peaks järgmise aasta 95 g/km CO2 normi täita suutma,” selgitab Arno Sillat.
Ta lisab, et pikemas perspektiivis panustavad autotootjad kindlasti elektriajamitele, kuna uute heitenormide täitmisel pole valikuid – ükski autovalmistaja ei suuda nõutud CO2 taset elektriliste mudeliteta saavutada.
Tarbesõidukid võtavad alles hoogu
“Tarbesõidukite osas on turg aga teistsugune, siin ei sekku elekter mängu enne, kui vesinikelement laiatarbekaubaks muutub,” tõdeb AMTEL-i juht.
“Seni on alternatiivina (maksusoodustuste ja riigihangete toel) CNG sõidukeid vähehaaval lisandumas ent diiselajamit mitte asendamas.”
Tarbesõidukite müük Eestis eelmisel aastal langes. “Tarbesõidkite sektor on viimastel aastatel kajastanud majanduse ebakindlust tulevikuvaadetes,” räägib Arno Sillat.
“Majandusekspertide hinnangul majandus rahuneb ja sellele tuginedes prognoosime tarbesõidukite sektoris väikest korrektsiooni ülespoole. Viiruste mõju paraku prognoosidesse sisse võetud ei ole, aga loodame kõige paremat – Eesti majanduse kosumist ka reaalsetes tegevustes,” lõpetab Sillat optimistliku noodiga.
Kütusemüüja: raskeveonduses pole gaasile alternatiivi
Saatsin gaasikütuste edasist saatust puudutavad küsimused kahele suurele CNG, LNG ja LPG kütuseid müüvale ning tanklaid rajavale ettevõttele. Alexela juhatuse liige Alan Vaht leidis aega pikemalt vastamiseks, Eesti Gaasist paraku ei vastatudki.
“Oleme alates 2012. aastast olnud gaasiliste kütuste tanklataristu arendamise eestvedajaks,” räägib Alan Vaht. “Oma esimesed CNG kilogrammid müüsime Võru tanklas 2016. aasta detsembris.”
Ta selgitab, et surugaasile hakati ettevõttes strateegilisemalt mõtlema siis kui riik kutsus tanklakette üles panustama puhtamatesse gaasilistesse kütustesse: “Mõte puhtamast keskkonnast meile meeldis ning see sobis väga hästi ka meie portfelli vedelgaasi LPG kõrvale.”
“Volkswagen grupi otsus ei mõjuta mitte kuidagi CNG tanklate arenguplaane Eestis,” kinnitab Vaht. “Surugaasi autod tarbivad rohegaasi, mida valmistatakse biolagunevatest jäätmetest Eestis, CNG hind on bensiiniga võrreldes ligi 60% soodsam ning biometaani tarbivatel autodel kasvuhoonegaaside heide kokkuleppeliselt puudub.”
“On selge, et sisepõlemismootoriga sõiduautod ja fossiilsed kütused saadetakse pensionile ning selleks, et täita üha karmimaid kliimanõudeid, selleks peab tänane autotööstus panustama puhtamatesse tulevikukütustesse.”
Alan Vaht on kindel, et lisaks surugaasil töötavatele sõiduautodele hakkame lähiajal järjest rohkem e-autosid nägema ja ka vesinikutehnoloogia levik ei ole enam mägede taga.
“Viimati märgitud uuendused on aga väga pikaajaline protsess ning need muutused ei saa toimuda üleöö. Kümnendi jooksul müüakse hulgaliselt nii CNG- kui ka bensiini- ja diiselautosid, kuid mida aasta edasi, seda enam elektriautosid. Vastasel korral ei ole võimalik täita sõiduautode CO2 emissiooni nõudeid,” selgitab Alan Vaht.
Kui sisepõlemismootorite puhul on enam-vähem kindel, et elektriajamid võtavad üle, siis raskeveokite osas ei ole veel diislikütusele puhtamat alternatiivi välja mõeldud kui seda on CNG ja LNG gaasilised kütused.
Euroopa Liidu direktiiv 2014/94 sätestab liikmesriikidele ette kohustuse hiljemalt 2025. aastaks tagada nii CNG kui ka LNG tanklad Euroopa põhimagistraalidel vastavalt iga 150 ja 400 km järel, ja pikaajaline Clean Planet for All strateegia näeb ette suure biometaanisisaldusega CNG ja LNG kütused justnimelt pikamaaveonduses.
“10 aasta perspektiivis tähendab see CNG ja LNG tanklataristu jätkuvat arendamist. Lähemas tulevikus näemegi CNG tanklate arvu mitmekordistumist,” kinnitab Vaht.
“Gaas on lähima 10-20 aasta jooksul kindlasti ühiskonnale odavaim alternatiiv fossiilsetele mootorikütustele ja ainus tõsiseltvõetav võimalus rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmiseks transpordisektoris,” lisab ta.
CNG auto ostu tasub tõsiselt kaaluda
CNG tanklaid on Alexelal praegu kokku 6, neist Tallinnas 3 – Peterburi tee 77, Sikupilli, Pääsküla. Harjumaal Jüris, LPG, CNG ja ka LNG tankimise võimalus. Tartus on lisaks ühistranspordile mõeldud CNG tanklale ka avalik CNG tankla.
Võru Alexelas saab lisaks CNG-le tankida ka LPG autogaasi. LPG tanklaid on üle-eestiliselt 30. LNG tankla asub Jüris. Jüri Alexela on mitmekülgseima valikuga kütusetankla, mis on ühtlasi esimene avalik Baltikumi LNG gaasitankla.
“CNG autot tasub osta väga mitmel põhjusel. Meie lootus on, et rahalise kokkuhoiu kõrval mõtlevad inimesed ka, kui suure teene teevad nad keskkonnale.”
“Müüme oma tanklates biometaani, mis on täna kokkuleppeliselt ainuke kliimaneutraalne kütus. Seega CNG autoga sõites võidab kõige enam keskkond ning selle kõrval võidab ka tarbija ise,” selgitab Alan Vaht.
“Lihtne näide on aastane kütusekulude kokkuhoid: sõites aastas 20 tuhat kilomeetrit bensiiniga, kulub kütusele 1500 – 2400 eurot. CNG sõites kulub kütusele aga aastas ca 700 eurot. Rahaline kokkuhoid on aastas 800 – 1700 eurot ja viie aastaga juba kuni 8500 eurot,” soovitab Alexela juhatuse liige kaaluda CNG-autole üleminekut.
Loe CNG-autoga proovisõidukogemusest siit Uuri CNG-autode kohta lähemalt siit: Škoda, Seat, Volkswagen
