Kolmapäev, 28. veebruar 2024
Eesti autoostjad ei peaks muretsema Euroopa Parlamendi määruse pärast keelustada 12 aasta pärast uute bensiini- ja diiselmootoritega sõiduautode ning kaubikute müük, sest see otsus ei puuduta kasutatud autosid, mida enamik meie inimesi ostab, rahustab Coop Panga Liisingu juht Martin Ilves.

Euroopa Parlamendi otsus (kuula siit lähemalt, mida see sisaldab) ei tähenda seda, et homsest peavad kõik hakkama sõitma kallite elektriautodega. See oli eelkõige suunis autotootjatele, et alates 2035. aastast ei saa nad Euroopa Liidus enam müüa süsinikheidetega uusi sõiduautosid ja väikeveokeid ning peavad oma tootmise ümber orienteeruma aku- ja kütuseelementsõidukitele. Sellega loodetakse panna Euroopa autotööstust kiiremini leidma uusi akutehnoloogia lahendusi, mis muudaks eurooplaste tuleviku saastevabaks. Samuti seati selle määrusega kohustus liikmesriikidele hakata nüüd kiiremas tempos ehitama laadimistaristuid.

Martin Ilves
Martin Ilves usub, et ainuüksi kõrge hinna ja elanikkonna maksevõime tõttu ei hakka elektriautod veel niipea meie turgu domineerima

Uue auto ostja vahetab 12 aasta jooksul sõidukit enamasti kaks kuni kolm korda. Seega saab kuni 2035. aastani sõita veel päris mitme sisepõlemismootoriga uue autoga. Samas on nii mõnedki tootjad juba varem teatanud, et nad lõpetavad lähiaastatel sisepõlemismootorite arendustegevuse ning lähevad täielikult üle elektriautode tootmisele juba enne 2035. aastat. Fakt on see, et elektriautod saavad olema tulevikus meie kõigi liikumisvahendiks, kuid see üleminek ei toimu siiski üleöö.

Eesti registris on arvel üle 900 000 sõiduki ja keskmise auto vanus on üle 10 aasta. Mullu osteti 20 426 uut sõiduautot ning nendest 3,4% olid elektriautod. Seega võtab ikka väga palju aega, kuni kogu meie autopark on läinud täielikult üle elektrile. Kasutatud autode turul jäävad bensiini- ja diiselmootoriga sõidukid domineerima veel aastakümneteks.

Meie inimeste maksevõime lihtsalt ei võimalda osta uut sõiduautot. Aastas saavad seda endale lubada vaid 2,4 protsenti tööealistest elanikest. Suuremale osale eestimaalastest on jõukohane omada 10 000–20 000 eurot maksvat kasutatud autot. Seega kolm või viis korda kallimad uued elektriautod ei mahu kuidagi nende vaatevälja. Selles osas pole muutust oodata, sest sõltumata mootori tüübist lähevad uued autod aina kallimaks.

Müügistatistika näitab, et Eestis võtavad elektriautod kõige kiiremini omaks kallimate preemiumklassi autode ostjad. Seda kinnitab ka Coop Panga statistika, mille järgi on liisitud elektriautode keskmine hind 79 000 eurot. Selles segmendis ei maksa elektriautod analoogsetest sisepõlemismootoriga preemiumsõidukitest rohkem ning on sageli isegi odavamad.

Porsche Taycan Sport Turismo, Sardiinia

Enamik inimesi jõuab lähitulevikus elektriautoni ikkagi läbi järelturu, kuhu neid lisandub iga aastaga üha rohkem. Esimeses järjekorras võetakse elektriautod kasutusele pere teise sõiduvahendina ning eelkõige inimeste poolt, kes elavad eramajades. Nemad ei pea igapäevaselt sõltuma laadimistaristust ning seetõttu kohanevad elektriautoga kiiremini.

Kuna üleminek elektriautodele on poliitiline otsus, siis pole välistatud, et sisepõlemismootoriga autode nn surmakuupäeva võidakse ka edasi lükata. Näiteks kui autotootjad pole selleks ajaks välja arendanud soodsamat, suuremat mahutavust ja sõiduulatust võimaldavat elektriauto akut või riigid jäävad hätta laadimistaristu rajamisega.

Fotod: Sten Ottep/Fifty Visual, Coop, Porsche meediatiim

KOMMENTEERI SIIN