Päästeamet annab kohalikele omavalitsustele 2,28 mln eurot kriisivalmiduse toetuseks: mais välja kuulutatud toetusvooru laekus taotlusi 6,1 mln euro eest 77lt omavalitsuselt. Otsustajad lähtusid rahastamisel senisest kriisikogemusest: esmajärjekorras saavad KOV-id raha eluliste vajaduste tagamiseks.
Mais kuulutas Päästeamet välja toetusvooru, mille abil tõsta KOV-ide kriisivalmidust. 79st 77 KOV-i esitasidki taotlused, soovitud summa ületas pea kolmekordselt vooru rahalist mahtu.
Päästeameti rahastamise otsused lähtusid senisest kriisikogemusest, esmajärjekorras said raha need KOV-id kus sooviti soetada alternatiivseid sidepidamisvahendeid ja generaatoreid.
Hindamisel võeti aluseks ka põhimõte, et iga omavalitsuse kriisivalmiduse suurendamine on oluline ja vajalik, seega saavad toetust kõik taotluse esitanud omavalitsused.
Toetusraha tuleb “mehele panna” veel selle aasta jooksul ning uuest aastast võib Eestis märksa rahulikumalt võimalikesse voolu- ja sidekatkestustesse suhtuda, kõige elulisemad lülid saavad turvatud.
Päästeamet soovib toetusvoorudega jätkata ka järgnevatel aastatel, et kohalike omavalitsuste valmisolekut kriisiks veelgi parandada. Ehk jõuavad siis “rongile” ka need kaks KOV-i, mis seekord ei reageerinud – Paide ja Narva-Jõesuu.
Toetuse ülempiir 120 000 eurot
Päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik Berit-Helena Lamp tegi Acceleristale lühiülevaate esimese taotlusvooru kulgemisest.
Toetust sai küsida alternatiivsete sidepidamisvahendite ostmiseks (nt satelliitside), KOV-ide toimepidevuse suurendamiseks (nt generaatorite ostmine ja nende ühendamine), riski- ja kriisikommunikatsiooni koolituste ja infopäevade läbiviimiseks, KOVi kriisimeeskondade kriisijuhtimise koolitamiseks, kriisiolukorras käitumiseks vajalike juhiste ja teabe levitamiseks ning muudeks kriisivalmidust tõstvateks tegevusteks.
“Ühe taotluse suurus sai maksimaalselt olla 120 000 eurot. Paljud kohalikud omavalitsused selles summas ka taotluse esitasid,” tõdes Lamp.
Alternatiivside osas ongi kõik taotlused satelliittelefonide soetused ning lisaks nende paigaldusega seonduv. Komplekte soovitakse soetada kriismeeskondadele, kuhu kuuluvad lisaks KOV kriisikomisjonile ka elutähtsa teenuse osutajad.
Ka energiavajaduse kindlustamine on oluline: KOV-id soovivad soetada mobiilseid (diisel)generaatoreid: “On oluline rõhutada, et generaatorite ostmisest rohkem taotleti ühendusvõimekuse loomist sinna, kus vajadus on kõige suurem, näiteks hooldekodud, koolid, lasteaiad, samuti evakuatsioonikohtadesse,” täpsustas nõunik.
Lisaks generaatorite olemasolule tuleb läbi mõelda ka kriisiaegse kütusevaru soetamine: “Seda peaksid KOV-id juba ise oskama planeerida,” on Berit-Helena Lamp veendunud.
Head kriisi raisku ei lasta
“2021. aasta kohalike omavalitsuste kriisivalmisoleku alase uuringu põhjal teame et skaalal 0-9 on kriisideks valmisoleku tase keskmiselt 6. See on hea tulemas ja üldiselt on meie KOVid hästi kriisideks valmis,” selgitas Berit Helena Lamp.
Ta toob välja ka parimad omavalitsused, kus kriisiks ollakse kõige paremini valmistunud: “Kõige kõrgema ehk eeskujuliku tasemega KOV-e on meil 8: Tallinn ja Tartu linn, Jõelähtme, Anija, Harku, Lääne-Harju, Rakvere ja Jõgeva vald”
Edasijõudnu tasemega KOV-e on 54 ja alla baastaseme 7 KOV-i. “Uuringust lähtuvalt on kõige enam vajaka jäämisi toimepidevuse tagamisel ning riski- ja kriiskommunikatsiooni korraldamisel,” lisas Lamp.
Päästeameti läbi viidud kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku uuringust nähtub, et kuigi valmisolek on paranenud, vajavad arendamist omavalitsuste toimepidevus kriisides, kriisijuhtimise võimekus, samuti elanike teavitamine. Kriisiteadlikkus aitab kasvatada kindlustunnet, et kõikvõimalike jamadega tullakse ühiselt toime.
Juhend kriisiga toimetulekuks. Lae alla Ole valmis! nutirakendus
Kaanepilt: Unsplash
