Pole tähtis, kas su auto on uus, vana, odav või kallis: tuisuse ilmaga teeb auto tervisest hooliv omanik kiirelt need kaks näpuliigutust! Tänab auto ja rõõmustab rahakott: kaks lihtsat asja aitavad säästa sadu eurosid.
Talvised ilmaolud on saabunud ja seda kõige karmimas versioonis – sajab märga lörtsi, puhub tugev tuul ja temperatuur kõigub nagu gripihaigel plussi-miinuse vahel. Autodele kitib selline ilm tugeva jää- ja lumekihi, mis ummistab kõige väiksemadki praod.
Et tüütut ja kallist remonti ennetada, tuleks nüüd teha kaks täiendavat liigutust, sest mõnigi automaatne abi ei oska karmide talveoludega arvestada ja asub autot käivitades enesehävituslikult tööle.
1. LÜLITA KOJAMEHED VÄLJA
Enamusel kaasaegsetest autodest on põhivarustuses automaatsed kojamehed, mis lülituvad peale niipea kui andur tuvastab klaasil pühkimist vajava olluse.
Võimalus, esiklaas puhtaks saada kohe kui langevad esimesed piisad või lumehelbed on turvalise sõidu seisukohalt hädavajalik. Enamasti töötab klaasipuhastite automaatika ka talvel täiesti talutavalt.
Plusskraadide juures pole süsteemiga mingit muret, klaasipuhastid võib hoida automaatse režiimi peal. Lume ja jää ning miinuskraadide juures tuleks aga enne auto parkimist kang kindlasti nullasendisse lükata, et vältida automaatika “lolliksminemist” ja elektrimootori sissekõrbemist.
Talvel, kui tuuleklaas on pärast pikemat seismist jääs või lumine, saab süsteem andurilt vastava signaali ja süsteem tahab kohe pärast süüte sisse lülitamist usinalt klaasi pühkima hakata.
Iseenesest täitsa õige, aga kui kojamehed on klaasi külge kinni külmunud või tuuleklaas paksu lumega kaetud, võib nende sisselülitamine klaasipuhastajad ära lõhkuda.
Paks lumi ja klaasi külge kinni külmumine on kojameeste jaoks ülekoormus. Kui kinni külmunud või sügavasse lumme mattunud klaasipuhastajaid järjepidevalt sisse lülitada võib see lõpuks viia hoovastiku purunemiseni või elektrimootori läbipõlemiseni. Nutika süsteemi remont on ropult kallis.
2. LÜLITA PEEGLITE “LAPPIMINE” VÄLJA
Teine karmi ilmaga kiiret tähelepanu vajav lisavarustus on automaatse kokkuklappimisega küljepeeglid. Nagu automaatsetel kojameestel, on ka “iselappivate” küljepeeglite korpuses elektrimootor ning ülekanne, mis neid kokku ja lahku liigutab.
Lumi ja jää kitivad ilmadega autokere ja peeglite vahelised praod ning blokeerivad kokkuklappimise teekonna. Elektrimootor ei tea, et jää on peegli kinni kiilunud ja tahab iga hinna oma ülesannet täita.
Teekonna täitmiseks hakkab elektrimootor sellisel juhul hammasrattaid väänama. Hammasrattad on enamasti plastmassist ning purunevad kergesti, kui elektrimootor kinni kiilunud peeglit keerata üritab. Tulemuseks on mitte töötavad peeglid (neid saab küll käsitsi paika keerata) ja mõrv rahakotis.
Kuidas “iselappimist” välja lülitada? Ei aita muu kui tuleb võtta ette auto käsiraamat ja lugeda sealt õpetust – osal masinatel on vastav nupp armatuuril või selle allosas või ka juhipoolse ukse käepidemel eraldi nupuna peeglite reguleerimise kõrval, osal juhtudest aga nii osavalt peidetud, et abita seda üles ei leia.
TEGUTSE KIIRELT!
Tänane karm ilm pole esimene ega jää ka viimaseks. Nüüd ja edaspidi tasub meeles pidada, et tehes kaks väga lihtsat liigutust, säästad aega ja raha.
Automaatrežiimid tuleks just praegu välja lülitada, sest kojamehed ja peeglid võivad praeguste ilmaoludega kinni külmuda või takistab raske lumi nende liikumist. Kui süsteem üritab kinni külmunud seadmeid liigutada, võivad ülekanded või elektrimootorid puruneda.
Siin ei ole tähtis, kas auto on uus või vana, odav või kallis. Kojameeste ja automaatse kokkuklappimisega peeglite süsteemid on õrnad ning nende remont on kulukas, sest enamasti tuleb rikke korral mõni (kallis) detail välja vahetada – koduste vahenditega remont ei ole võimalik.
Kui pead kehva ilmaga teele minema, loe kuidas tuisus turvaliselt liigelda
Pilt: Uku Tampere
Artikkel ilmub Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostööprojekti “Ühes tükis läbi talve” raames. Klõpsa alumist bännerit ja loe Delfi lugusid!