Transpordisektor toodab suure osa tänastest süsinikuheidetest, mistõttu on jätkusuutlike lahenduste leidmine väga oluline. Kuigi väljakutse on suur, sobivad selle seljatamiseks õnneks suuremal või vähemal määral kõik alternatiivsed energiaallikad: HVO-diisel, biokütus, elekter ja vesinik.
Igal kütusel on omad head ja vead, ent neist neljast alternatiivist on täna enim küsimusi õhus vesinikutehnoloogiate tuleviku osas. Vesinikulahendustele nähakse kasutust nii energia- kui ka transpordisektoris. Kuigi spetsialistid on ühel meelel, et vesinikutehnoloogiad hakkavad sellel kümnendil mõlemas valdkonnas suurt rolli mängima, pole veel selge, kui oluliseks need laiemas mastaabis saavad ning kas need võiks lahendada ka raskeveokite saasteprobleeme.
Jätkusuutlikumad sõidukid
Rootsi veokitootja Scania suudab juba täna taastuvat energiat rakendada ning pakub oma klientidele kõiki jätkusuutlikke kütuseliike. Jätkusuutlik transport ei tähenda alati kõige uuemate tehnoloogiate kasutamist, vaid sobivad lahendused võivad olla ka need, millest on teatud juba aastaid. Hea näide on biogaas, mis võimaldab CO2-heidete hulka umbes 70–80 protsendi võrra vähendada, samas kui jäätmetest valmistatud HVO-diisliga
suudetakse heitgaaside hulka vähendada keskmiselt 83 protsenti.
Kõige olulisema tulevikusuunana näeb Scania siiski elektrifitseerimist, eelkõige tänu selle laialdastele eelistele: võimalus kasutada elektritehnoloogiaid erinevate ülesannete täitmiseks, väiksemad heitekogused ja jätkusuutlikkusega kaasnev säästlikkus.
Tänapäevaste elektriajamite võimekust tõestab ka see, et elektrilised Scania veokid töötavad juba praegu väga keerulistes oludes nii kaevandus- kui metsandussektoris. Edukad näited tekitavad optimismi ning õigustavad tulevikukindlate tehnoloogiate arendamist ning kaasnevaid investeeringuid. 2020. aastal investeeris Scania akude
uurimislaborisse 15,5 miljonit eurot, kinnitades selgelt usku elektrifitseerimise mõistlikusse.
Elektrienergial töötavate veokite prioriteetseks seadmisele aitab kaasa klientidele pakutav väärtus – need lubavad töötada kauem kui teised lahendused ning hind läbitud kilomeetri kohta on alternatiivsete võimalustega võrreldes tunduvalt madalam. Rootsi kullakaevanduses töötav elektriline Scania veok töötab näiteks 19 tundi päevas ja transpordib iga päev umbes 2000 tonni maaki, eritamata seejuures grammigi CO2-heiteid.
Tootjate poolt ühe suuna fookusesse võtmine ei tähenda aga, et alternatiivsed lahendused unarusse jäetaks. Saksamaa riikliku vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia organisatsiooni rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Franz Lehner, kes esines möödunud sügisel Vilniuses transpordi innovatsiooni foorumil, märkis, et erinevate alternatiivide kallal korraga töötamine on mõistlik valik. Näiteks kas või seetõttu, et võtta võimalikult kiirelt kasutusele nii palju jätkusuutlikke sõidukeid kui vähegi võimalik.
Teiste valdkondade tähtsus
Üldtuntud elektrifitseerimise kõrval on teistest säästlikest energialahendustest ühe suurima potentsiaaliga kahtlemata vesinik, mis on ühteaegu hea kütus sõidukit edasi viiva elektri tootmiseks, aga ka hea viis energia salvestamiseks ning transportimiseks. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat saab muundada vesinikuks ja transportida sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse. See ei ole kõige efektiivsem meetod energia
kasutamiseks, kuid see on hea variant juhul, kui rohelist energiat on kohapeal tarbimiseks liiga palju.
Täna on Eestis vaid veidi alla 30 protsendi tarbitud elektrist pärit taastuvatest allikatest ning sellest vesiniku tootmiseks ei piisa. Küll aga on järgmiste aastate jooksul oodata taastuvenergia osakaalu kasvu, mis tähendab, et ühel hetkel on vesiniku kasutuselevõtmine vältimatu. Väga tuulistel või väga päikesepaistelistel päevadel võib tekkida üleliigne energia, mis tähendab, et seda tuleks eksportida või salvestada. Kuna ka meie lähinaabrid on oma taastuvenergiataristut arendamas, muutub tõenäoliselt mõistlikumaks taastuvenergia salvestamine, mille puhul on üks variant vesinik. Seega ei pruugi vesiniku kõige mõistlikum kasutusotstarve üldse olla transpordis, vaid just energiasektoris.
Hinnates aga transpordisektori arenguid, võib vesiniku roll olla suurim neis tegevusvaldkondades ja piirkondades, kus akuelektrisõidukite kasutamine ei ole mingil põhjusel optimaalne.
Sakslased otsivad diislile alternatiive
Euroopas on hetkel umbes 200 vesinikutanklat ja 2025. aastaks on oodata veel 500 tankla avamist. Samuti on Euroopas registreeritud 2000 vesinikkütusel töötavat autot, samas kui aastakümne lõpus on plaanis nende hulka kasvatada nelja miljonini. Euroopa liidus on üks kõige aktiivsem vesiniku kasutaja Saksamaa.
Vilniuse foorumil Saksamaad esindanud Lehner avaldas, et sealne eesmärk on lähiaastatel vähendada transpordist tulenevat CO2-heidet poole võrra, mistõttu pööratakse erilist tähelepanu just raskeveokitele. Seetõttu julgustatakse riigis põhimõtteliselt kõigi alternatiivkütuste, sealhulgas vesiniku kasutamist. Saksamaa valitsus toetas hiljuti 200 vesinikkütuseelementidega veoauto soetamist, kattes ostjatele 80 protsenti hinnavahest vesinikkütusega raskeveokite ja nende diiselmootoriga alternatiivi vahel. Samuti toetab valitsus vesinikutanklate rajamist ning Saksamaal on neid juba 97.
„Algselt arvati, et vesinikkütuseelemendid on sõiduautode jaoks mõeldud tehnoloogia. Nüüd on aga üha selgemalt näha, et see omandab suurema tähenduse just raskeveokite puhul, nii et mõned tanklad kujundatakse ümber, et need sobiksid paremini veoautodele,“ märkis Lehner.
Eksperdid on üsna ühel meelel, et ükski riik ei saa jätkusuutlikule transpordile üleminekul hakkama ilma toetusteta. Spetsialistide sõnul aitavad riigipoolsed toetused jätkusuutlikku transpordipööret kiirendada, seda eriti arvestades, et hinnavahe tavaliste ning roheliste sõidukite vahel on jätkuvalt märkimisväärne. See on eriti oluline ettevõtetele, kelle jaoks on lisaks süsinikuheite vähendamisele oluline ka kuluefektiivsus ja hind kilomeetri kohta.
Riigipoolsed toetused aitavad organisatsioonidel jätkusuutliku transpordi ülemineku hinda all hoida ning annavad selge sõnumi, et üleminek on vältimatu.
Fotod: Scania, Shutterstock
