Koolivaheaeg on kohe käes ja loodetavasti saavad koolilapsed piiritult õues rahmeldada ja akusid laadida. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kooliõde Kersti Tamm tuletab meelde, et looduses käies tuleks valmis olla kohtumiseks putukate, kahepaiksete ja loomadega. Siit tulebki 7 tarvilist nõuannet mõnusaks suve veetmiseks.
Kooliaasta on kohe läbi ja pikk koolivaheaeg ukse ees. Kui veel paarkümmend aastat tagasi saadeti lapsed sel puhul jalust ära maale, vanavanemate juurde või laagrisse, siis tänapäeval kügelevad paljud üsna tegevuseta linnakividel ega oska arvatagi, et peale erkraanist paiskuva maailma kusagil veel mingi elu olla võiks.
See aga tähendab, et lihtsad tarkused nagu “piim tuleb lehma udarast” ja “maasikad kasvavad peenras” ning “linnud on tegelikult loomad” jne, kipuvad ununema. Enamus lapsi ei tee kahjuks vahet ei kuusel ega eeslil ning valdava osa ajast ei tea ka, kus nad viibivad, sest on harjunud uksest ukseni autos reisima.
Suvesoojus aga on midagi sellist, mis jõuab isegi arvutisõltlaseni, olgu või kaaslaste tik-tok’ide kaudu, ja see paneb tegutsema ja mõnd põõsanuustikut otsima, mille taustal tähendusrikas selfi teha. Julgemad lähevad rattaga sõitma. Veel julgemad aga sukelduvad metsiku looduse keskele, mida siin Eestis veidi veel jagub.
Parem karta kui kahetseda. Nii on!
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kooliõde Kersti Tamm tuletab nii lastele kui ka lapsevanematele meelde, et suveilmaga üha rohkem väljas viibides tasub pidada meeles võimalikke ohtusid ja neid ennetada või nende tekkimisel kiirelt ja õigesti reageerida.
Looduseteadlikumad lapsed ja nende vanemad lugegu kooliõe soovitusi kergete reservatsioonidega: kindlasti pole mesilast või herilast nähes vaja jooksu pista ning nõela saamise korral (kui on teada, et tegu pole raske allergikuga) ei pea kiirabi tülitama.
Paljudel juhtudel aitab paanikaolukorra lahendada perearsti nõuandetelefon 1220, kus rahulik tohter mure ära kuulab ja asjatundlikku nõu annab, mõnikord ka ise juba kiirabisse hädalise edasi suunab.
Päikese käes ei tohi nagunii liiga kaua olla, varjus ongi mõnusam mängida; vette tundmatus kohas ei hüpata ja ujuma minnakse ikka siis kui ujuda osatakse (koolis on ujumiskursused!).
Sport on tervisele hea kui seda teha mõistusega ning kui lapsel on kroonilisi haigusi või allergiaid, siis nende puhul saab ennetavalt mõndagi ära teha enne kui koduuksest välja astuda.
Ja kui ikka tundub, et maailm on üks õudne ja hirmus paik, eks siis tule meelelahutust leida mujalt, näiteks arvukatest muuseumidest ja tegevuskeskustest, mida kõikjalt kuhjas leiab. Linnas jalutamine õhtusel ajal on ka üsna turvaline tegevus. Kino on muidugi kindla peale minek, aga seal kahjuks pole värsket õhku.
Niisiis, kuulame nüüd ära, mida soovitab kooliõde selleks, et koolivaheaeg saaks toredalt veedetud.
Putukad
“Suvel veedame suure osa ajast õues, kus elutsevad ka erinevad putukad. Eriti ohtlikud on mesilased ja herilased, kelle hammustus näos või suus võib olla lausa eluohtlik. Seega tuleks õues süües ja juues olla hoolikas ning mitte kõndida paljajalu rohumaade õites või torkida putukate pesa,” paneb Tamm südamele.
Kui putukas siiski hammustab, tuleks tema sõnul eemaldada nõel, puhastada torke koht ja rahustada seda millegi külmaga. “Allergilise reaktsiooni puhul – nagu paistetus huultel, silmadel või kõril – tuleb kohe kutsuda kiirabi.”
Puugid
“Lisaks metsadele ja rohumaadele võivad ka linnaparkides ja koduõuel toimetada puugid, kes satuvad sageli jalatsitele või riietele ning liiguvad sealt mööda keha ülespoole,” kirjeldab Tamm. Kooliõde soovitab metsa minnes end riietega kaitsta, et puuk ei pääseks ihule ligi.
“Püksisääred tuleks kindlasti saapasäärde või sokkidesse pista, kanda särki püksis ning hoida varruka otsi ja kraed keha ümber. Samuti tasuks kanda heledamaid riideid, et puuk oleks vajadusel hästi märgatav, ning koju jõudes veenduda, et riided ja keha oleksid puukidest puhtad.”
Kooliõe sõnul on parim kaitse puukide vastu vaktsineerimine. Kui aga puuk on juba hammustanud, tuleb ta kohe ohutult eemaldada. “Kui enesetunne halveneb, tuleb pöörduda arsti poole,” tuletab Tamm meelde.
Maod
Tamme sõnul ei ründa maod inimesi, kuid võivad hammustada, kui neid tahtlikult või tahtmatult segatakse. Ainuke tõeliselt mürgine madu Eestis on rästik.
“Madu nähes ei tohi teha järske liigutusi. Ta ei kuule heli, vaid tunnetab vibratsioone. Seega tuleks madu märgates temast aeglaselt eemalduda. Hammustuse korral tuleb aga jääda rahulikuks, lamada, olla liikumatu, juua, asetada võimalusel hammustuse kohale kuiv side ja midagi külma ning helistada numbrile 112,” juhendab kooliõde.
Päike
“Soe päike on küll meeldiv, aga sellegipoolest ei tasuks unustada, et liigsest päikese kuumusest võib tekkida naha põletus ja oht kuumeneda üle,” meenutab Tamm.
Kooliõde soovitab kanda päikese käes olles alati peakatet ja heledaid riideid ning vältida pikaajalist päikese käes viibimist – eriti keskpäeval. “Ära unusta ka ohtralt vett juua!”
Veekogud
Veekogude ääres peaks olema Tamme sõnul suvel eriti ettevaatlik. “Kõige ohutum on supelda selleks ettenähtud kohas. Samuti pole turvaline minna vette, kui läheduses pole ühtki teist inimest,” tuletab kooliõde meelde ja paneb südamele, et lapsi üksi suplema lasta ei tohiks.
Sportimine
Tamm tõdeb, et aktiivse ajaveetmisega nagu jalgrattasõit, rulluisutamine, batuudil hüppamine või kiikumine võivad käia kaasas kergemad vigastused nagu muhud, sinikad ja marrastused. Samas on oht ka suuremateks traumadeks – nende vältimiseks on Tamme sõnul oluline järgida ohutusnõudeid.
“Jalgratta, rula, rulluiskude või ülimoodsa tõukerattaga sõites tuleb lastel kanda alati kiivrit, põlve -ja käekaitsmeid. Batuudil hüpates peab aga olema batuudil turvavõrk ning kui batuut on märg, ei tohi seda kasutada. Samuti on ohtlik, kui hüpatakse korraga mitmekesi,” loetleb kooliõde.
Samas ei tasuks end kuuma ilmaga ka liigselt üle väsitada ja kindlasti tuleks piisavalt juua. “Vesi kaasa” võiks olla igahommikune soovitus emalt või isalt, sest ime küll, lapsed ise kipuvad mõnikord veepudelit unustama.
Allergiad
Kevadisel õitsemisajal alustavad taimed õietolmu eritamist ja see põhjustab Tamme sõnul paljudel lastel ja ka täiskasvanutel allergilisi reaktsioone: nohu, silmade sügelust või nahalöövet.
“Selliste nähtude korral tasub viibida õues pigem hommikul ja õhtul, sest päeval on õietolmu sisaldus kõrgem. Samuti tekib allergilist reaktsiooni vähem, kui viibida mere ääres. Põletikuliste silmade puhul on aga kasu päikeseprillide kandmisest,” soovitab kooliõde.
“Juhul kui lapsel on tugev allergia või mõni krooniline haigus ja tal on plaan osaleda suvel näiteks mõnes lastelaagris, tuleks juhendajaid kindlasti võimalikest probleemidest teavitada, et nad oskaksid last vajadusel aidata,” rõhutab Tamm.
Mittemidagitegemine on mõnus!
Lõpetuseks paneb kooliõde südamele, et aktiivse puhkuse kõrval tasuks hoida parajat tasakaalu lihtsalt mängimise või ka lausa üldse mitte midagi tegemise vahel, kuna suvi on parim aeg kosutamiseks ja lõõgastuseks.
Tänavu oma 15. tegevusaastat tähistav Sihtasutus Tallinna Koolitervishoid on Eesti suurim kooliõdesid ühendav organisatsioon, kus töötab ligi 80 kooliõde.
Koostöös lapsevanemate, koolipersonali ja teiste spetsialistidega on kooliõed abiks õpilaste tervise edendamisel.
Allikas: KTH. Kaanepilt: Ylle Tampere
