Värske uuring näitab, et lõhe väidetava ja tegeliku kütusekulu vahel on kasvanud üheksast protsendist aastal 2001 tänase 42 protsendini.
Rahvusvaheline puhta transpordi nõukogu (ICCT) analüüsis nende järeldusteni jõudmiseks enam kui miljoni sõiduki andmeid kaheksas Euroopa riigis.
Viimati leitud 42 protsendiline erinevus on jätkuks 2013. aastal tuvastatud 25 protsendilisele erinevusele reklaamitud ja tegeliku kütusekulu vahel; aastal 2001 oli erinevus kõigest 9 protsenti.
ERAOMANDUSES ON “AUSAMAD” AUTOD
Eraomanduses autode tulemus oli veidi parem kui firmaautodel, eelpoolnimetatutel on siis keskmiselt 39% ja viimastel 45% erinevus ametliku ja saavutatud kütusekulu vahel. ICCT hinnangul maksavad tarbijad nende erinevuste tõttu kütuse eest ligi 400 eurot aastas rohkem.
Need arvud võivad siiski tulevikus märgatavalt paraneda, seda tänu uue WLTP testimise protseduuri juurutamisele kütusekulu ja heitmete mõõtmiseks.
Uus kütusekulu mõõtmise reglement ja metoodika võeti kasutusele 2017. aasta septembris ning muutub kõigi uute autode jaoks kohustuslikuks alates septembrist 2018.
LABORIHIIRED AUTOGA JU EI SÕIDA
Uus WLTP protseduur vahetab välja senise NEDC hindamisprogrammi, milles autode testimiseks heitmete ja kütusekulu kindlaksmääramiseks piisas kõigest 20 minutist. NEDC-le heideti peamiselt ette reaalse eluga sideme puudumist, katseid sõidukitega viidi läbi laboritingimustes, aga laborihiirte asemel hakkasid autodega sõitma päris inimesed.
Hoolimata uue testimisrežiimi kasutuselevõtmisest väidab ICCT, et lõhega ametliku ja tegeliku kütusekulu vahel tuleb täiendavalt tegeleda, sest uus WLTP programm “sisaldab uusi lünki, mis pruugivad võimaldada kõnealuse erinevuse uut suurenemist.”
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Eestlase praktiline meel ei lasegi tal uskuda seda, mis kuskil müügimaterjalis kirjas. Selleks, et teada saada, kui janune on üks või teine mudel, eelistab eestlane surfata kasutajafoorumides ja küsida tagasisidet isegi naabrilt.
Kokkuvõttes selgub ju see päris küutsekulu ikka vaid inimese ja auto koostöös, olles sõltuv rooli ja tooli vahelise lüli jala raskusest ja sõiduviisist, samuti ilmastikust ning isegi sellest, millist kütust auto tarbib.
Allikas: ICCT, Automotive News. Kaanepilt: Neste
