Uudisvoog tänavuselt Genfi autonäituselt ei näita veel vaibumise märke: maailma ühel tähtsamal autonäitusel on kohal iga enesest lugupidav autotootja. Paar aastat tagasi liikunud kõlakas, et AvtoVAZ võib oma väljapanekuga Genfi naasta, ei ole paika pidanud kuigi venelastel poleks vaja häbeneda: superauto Lada Raven võiks tänagi edukalt paljude ahvatlevate ideesõidukitega konkureerida.
https://www.youtube.com/watch?v=v31PxgT-nNs
Alustame algusest. Lada ei ole just maailma tuntuim superautode bränd. Nõukogude-aegsed kastikujulised sõidukid tekitavad täna kõvasti nostalgiat, aga sõna “super” saab nende puhul kasutada sootuks teises kontekstis: nad sõidavad ikka veel, super!
Kui aga rääkida tõelistest superautodest, siis on AvtoVAZ ja ülimoodsad ning ülivõimsad kähkusõitjad üksteisest sama kaugel kui imaginaarne Öpiku-Oorti pilv Päikesest. Renault-Nissani katuse all on asjad kõvasti kaasaegsemaks muutunud ning venelased on teinud koostööd muuhulgas ka Magnaga, aga superautode asemel on põhirõhk siseturu vajaduste rahuldamisel.
Uued Ladad näevad täna jätkuvalt välja rohkem 90-ndate keskelt pärit KIAde sarnased kui 21. sajandi autode lelled. Jah, Lada Vesta populaarsust ei saa alahinnata, venelased armastavad ja isegi president Putin tegi proovisõitu, aga kui disaini vaadata, siis on Vesta… vana vene auto.
Ajad muutuvad ning AvtoVAZil on vähemalt üks mudel, mis on tootmisliinile jõudmisel läbinud teekonna ideeautost pärisautoni. 2012. aastal esitles vene autotootja uut krossoveri ideeautot XRay, mille disainis Steve Mattin (endine Volvo ja M-B disainer) ning sel ei olnud suurt midagi ühist senise Ladaga
2016. aastal jõudis XRay päriselt tootmisse ja on Venemaal megapopulaarne. Tõsi, ideeautoga võrreldes on seda kõvasti nuditud, aga fakt, et venelased näitasid enne kui liini kuumaks ajasid, on muljetavaldav. Ja julgustav teiste vene autoloojate jaoks.
DISAINER DMITRI LAZAREV, LADA RAVENI LOOJA
2014. aastal hakkas tunduma, et AvtoVAZ võiks kunagi jõuda ka superautodeni ning panna Venemaa autoajaloos maha uue verstaposti: disainer Dmitri Lazarevi poolt visandatud superautot Lada Raven võib pidada esimeseks kevadekuulutajaks.
AvtoVAZ tutvustas Lada Ravenit toona nii: “Heitke pilk tõelisele kiskjale! Selline on uus Lada!” Kõlab sama intrigeerivalt nagu Kerli “Spirit Animal”:
“On kolm asja, mida võib lõputult imetleda: kuidas voolab vesi, kuidas põleb tuli ning kuidas kulgeb kallis välismaine auto. Seda autot imetledes ei tule kuidagi mõttesse, et tegemist võiks olla Lada marki autoga!”
VAIMUSTAV IDEE JA VAPUSTAV VÄLIMUS
Peamine kontseptuaalne erinevus Lada Raven´i puhul on maailmakuulsate disainistuudiote stiilis loodud omanäoline kujundus. Massiivsed radiaatorivõred esiotsas, suured väljaulatuvad tagatiivad ja kumerad rattakoopad muudavad Lada Raven ideeauto kardinaalselt erinevaks kõikidest seninähtud superautodest.
Paraku ei olnud – ega ole tänaseni – midagi teada sõiduki tehnilistest omadustest, ehkki fännid ristisid Lada Raveni koheselt Lambotabjaks. Auto välise kuju järgi võib oletada, et mootor on paigutatud auto keskossa. Skeptikud on veendunud, et põhjus, miks Lada Raven kunagi tootmisse ei jõua on vastava jõuallika puudumine AvtoVAZi mootorivalikus.
MARUSSIA, WOLF JA RAVEN
Lada Raven on AvtoVAZi egiidi all toimunud superauto idee arendus, enne Ravenit sai aga kuulsaks hoopis teine venelaste superauto – Marussia (ka Marusya), mille 2013. aastal disainis Igor Ermilin.
Marussia jõudis prototüübini ning tekitas isegi maailmalaiust furoori, Ermilin jätkas uue ideega: 2015. aastal tuli ta välja Wolf-nimelise superautoga, esitades väljakutse Paganile ja Koenigseggile.
Renderdatud piltidel paistab Lada Raven üsna sarnane Marussiale, mõlema disain on mõjus, jõuline, väljakutsuv. Ermilini uue projektiga võrreldes aga jäävad mõlemad oma ülepakutuses juba pisut ajale jalgu – Wolf on tagasihoidlikum ja väljapeetud joontega supertegija.
2015: LOOTUS, ET LADA RAVEN EHITATAKSE VALMIS
Samal ajal kui Ermilin tegeleb Wolfiga, leiab Dmitri Lazarev tehase, mis on huvitatud Lada Raven prototüübi valmisehitamisest. Sellele on eelnenud pikad läbirääkimised AvtoVAZiga, mille juhtkond on välja öelnud, et taandavad end projektist, sest “Lada ampluaa ei ole toota autosid, millel puudub pakiruum.”
Nõnda pöördubki Lazarev erinevate inseneride poole, et leida lahendus Raveni valmisehitamiseks. 2015. aastal lööb ta käed ettevõttega Vector Motors, mis on valmis esimese venelaste superauto valmis ehitama. Tulevane prototüüp saab nimeks Raven Vector R1.
Lazarev ise jätkab AvtoVAZiga koostööd: 2015. aastal esitletakse tema disainitud Vesta Cross ideeautot, mis peaks 2017. aastal päris tootena müüki jõudma.
2016. aasta augustis Moskva autonäitusel debüüdi teinud moodne krossover on täna tootja kodulehel veel ametlikult ideeauto staatuses. No pole midagi, autotööstuses ei sünnigi midagi üleöö, eriti, kui tegu on Vene autotööstuse lipulaevaga.
LADA RAVEN / RAVEN VECTOR R1 JÄLJED KAOVAD LUMME
Raven Vector1 looja ja ristiisa Dmitri Lazarev on lisanud oma Youtube’i kanalisse video auto 3D profiilist (artiklis ülal). Kui vaadata Vector Motorsi ajajoone pilte, võib sealt leida vihjeid Raveni valmistamisele. 2017. aasta märtsis aga oleme seal kus olime aastal 2014 – piltide pealt paistab kõik ilus, päriselus suurt midagi ei juhtu.
Võimalik, et Ravenile sai saatuslikuks nimeosa “LADA” ära kukkumine, teisisõnu AvtoVAZi viisakas projektist väljaastumine. Võimalik suurrahastaja astus mängust välja ning mängu hoog vaibus.
Prototüübi loomisele kuluvad miljonid tuleb Lazarevil leida nüüd toetajate abiga. Ka ei piisa toredast 3D kestast, vaja on seda, mis autot edasi lükkab – jõuallikat. Milliselt partnerilt see aga humanitaarabi korras küsida?
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Venelastele oleks ühte korralikku superautot väga-väga vaja. Ja olgem ausad, meile siin raja taga ka, sest see annaks natukenegi lootust, et maailm on värvilisem kui me arvata oskame.
Soovime Lazarevile ja tema kolleegile Ermilinile palju jõudu, et nad need värvitilgad globaalsesse supipotti peagi sisse visatud saaksid.
Allikas: AvtoVaz, Vector Motors, Vzgljad. Meedia: Dmitri Lazarev ja Igor Ermilin
Materjale tõlkisid ja mugandasid Ilona Toots ja Ylle Rajasaar
