Lemmikloom on pereliige, kel on õigus pühade ajal elust rõõmu tunda mitte hirmunult inimese nõmeduste eest pageda. Anname nõu, kuidas pühad karvaste sõprade jaoks elamisväärseks muuta.
Ilutulestik, pauguraketid, laserid, vali muusika, hoolimatult laiali visatud toidujäätmed on see, mis inimese jaoks enesestmõistetavalt pühademeluga kaasas käib. See arusaam peab muutuma, sest oma mõtlematusega kahjustab inimene nõrgemaid, sealhulgas elusolendeid, kelle puhul uhkelt kasutab sõna “lemmikloom”.
3 POSTULAATI LEMMIKLOOMAGA KOOS ELADES
-
Ehkki sa oled loomaomanik, ei oma sa neljajalgset sõpra vaid vastutad tema eest samuti nagu iseenda eest. Ta on ju sinu lemmikloom. Kui sa iseendaga hakkama ei saa, pole sa väärt karvase sõbra tingimusteta armastust.
-
Sa võid olla teadlik jamast, mis kaasneb pühadeaegse piiritundetu paugutamise ja muu tralliga, aga su naaber või tuttav või uus sõber ei pruugi selle pealegi tulla, et keegi väiksem neid kardab. Räägi inimestega! Kui sa oled inimene, siis sina räägid inimestega. Karvased sõbrad (esialgu) meie keelt ei valda. Sina esindad nende jaoks inimlikkust.
-
Enne kui asud omast tarkusest lemmikut “kaitsma” kõigi maailma hädade eest, kasvatad temast vegani, pöörad ta kristalliusku või topid igaks juhuks rahusteid täis, ole inimene, ja küsi loomaarstilt nõu. Sa ei oma looma, sa vastutad tema elu eest. Loe uuesti punkt 1.
INIMENE REOSTAB PIDUTSEDES ÜHIST ELUASET
Aastavahetuse ja pühadehooaja tähistamise suureks osaks on traditsiooniliselt ilutulestik ja pauguraketid. Kuigi inimeste jaoks pakuvad need palju rõõmu ja loovad pidulikku meeleolu, tekitavad need paljudes meie neljajalgsetes sõprades hoopis hirmu ja saastavad keskkonda.
Ilutulestikuga kaasneb valgus- ja mürareostus, lisaks lenduvad osakesed ja pakendiprügi, mis inimese poolt kuskile vedelema jäetakse. Seepärast soovitame igamehe-paugutamise asemel leppida kokku maja-, küla-, linnarahvaga ja teha üks suur ühine tulevärk.
Ühistegevusel on mitu head: saab suurema paugu, kõva õlatunde ja vinge emotsiooni, mida kohe jagada. Ka pere lemmiklooma jaoks on see vähem frustreeriv – kui karvane sõber on harjunud perega kõikjal kaasas käima, annab inimese soojus ja lähedus talle kõige vajalikuma: turvatunde.
Kui aga lemmikloom on tõeline mürafoobik, on abi alljärgnevatest nõuannetest. Valisime mõne praktikas toimiva nõuande koer.ee lehelt ja Varjupaikade MTÜ esindajalt. Tagajärgedega tegelemisest olulisem on alustada selgitustööst, miks on mõistlik pühade ajal paugutamise ja saastamise asemel jääda mõistlikuks.
MÜRAKARTLIK LEMMIKLOOM: MIDA TEHA?
Desensibiliseerimine – osta CD või leia Youtube’ist vastav klipp, mis sisaldab eri liiki müra kõuekõminast püssilaskudeni. Mängi seda oma lemmikule kuni ta muutub antud helide suhtes ükskõikseks.
Alusta vaiksemalt, suurenda järjest heli tugevust. Säilita ise rahu, et loom ei arvaks nagu oleks tegu millegi erakordsega. Desensibiliseerimine on pikemaajaline treening mis nõuab aega ja koeraomaniku kannatust.
Thundershirt ehk rahustav vest – efektiivne lahendus äikese- ja helide hirmust tekkinud ärevuse puhul. Rahustavat vesti soovitavad veterinaarid ja koerakoolitajad ja seda kasutatakse erinevate ärevusest põhjustatud käitumisprobleemide puhul
Raske vest mõjub koera närvisüsteemile rahustavalt. Surve kasutamine ärevuse vaigistamiseks on olnud tavapraktikaks juba aastaid.
[dropcap]! [/dropcap]Kui vesti pole käepärast, võib lemmiku mähkida teki või räti sisse – nagu laps, tunneb ka loom end kookonis turvalisemalt. Sel juhul on aga eriti oluline, et inimene ei kaoks vaateväljast. Kas te oleksite nõus olema kinnimähutuna üksinda ruumis? Just.
Feromoonid – looduslikud lõhnaained, mida eritavad paljude liikide emased isendid. D. A. P. (Dog Appeasing Pheromone) on otse tõlgituna koera rahustav feromoon, mida eritub imetava koera nisade vahel oleva naha rasunäärmetest kutsikate esimeste elunädalate jooksul ja mõjub sarnaselt ka täiskasvanud koerale.
Koerte feromoone on saada kaelarihma, pihusti ja difuusorina. Abivahendit peab hakkama kasutama paar nädalat enne eeldatavat pingeolukorda.
Tabletid – Igasugune omakäeline tablettide, aroomiõlide, massaažide ja muu juraga looma “abistamine” on kurjast. Doktor Guugli asemel võiks oma looma tohtrilt nõu küsida.
Ärevuse ja stessi maandamiseks on olemas “leebed” toidulisandid ja aroomiõlid ning salongides pakutakse lõdvestavat massaaži. Ravi tehakse antidepressantide ja rahustitega. Olgu leebe või raske, raviskeemi töötab välja loomaarst.
ÜKS KINDEL KOHT JA VARJUPAIK PEAB LOOMAL OLEMA
Varjupaikade MTÜ üldjuht Triinu Priks soovitab ilutulestikurohkel hooajal võtta koerad alati tuppa, proovida summutada õuest kostvaid pauke ja mitte pahandada koeraga kui ta on hirmunud. Mingil juhul ei tohi looma hoida ketis.
“Loomade kiibistamine ja registris andmete värskena hoidmine on samuti iga loomaomaniku kohustus,“ räägib Priks. Ta soovitab loomal lasta ise otsustada, kus ta olla soovib. Kunagi ei tohi jätta looma ilma paist või silmsidest.
Lemmikul peab kodus olema oma koht, mis pakub turvatunnet. Kui tal on pesa või puur, tuleb enne üle vaadata, et see oleks mugav, puhas, kuiv ja puuriuks lahti nii, et loom saab vabalt sisse minna ja välja tulla.
Kõige lihtsam moodus lemmikute stressi vähendada, on katta kinni aknad ning summutada müra. Heli summutamiseks saab mängima panna lõõgastava muusika – lemmikloom saab siis nautida peomeeleolu ilma hirmuta.
Kui inimene läheb ilutulestikku vaatama ning loom pole harjunud kaasas käima, tasub ka koju jäävale lemmikule meelelahutust jätta. Selleks sobivad kõige paremini arendavad maiuste või lihaga täidetud mänguasjad, mis annavad lemmikule tegevust pikemaks ajaks.
ETTEVAATUST, SÕIDUTEE!
Autojuhid peavad pühade ajal olema eriti tähelepanelikud. Hirmunud koduloomad võivad paugutamise saginas segadusse sattuda ja kodust ära joosta. Sellisel juhul tekib otsene oht looma tervisele, sest lemmik võib joosta autoteele või jääda liiga kauaks külma kätte.
Selleks, et olla kindel, et loom on turvaliselt kodus, tasub kaaluda looma jälgimisteenust. Elisa Lemmiklooma väike jälgimisseade kinnitub looma kaelarihmale või traksidele ning annab otse äpist märguandega teada kui loom on kaugele läinud.
Jälitusseadme aku peab vastavalt looma aktiivsusest vastu keskmiselt 4 päeva, vähemaktiivse looma puhul isegi nädala, sest looma uinudes läheb unerežiimile ka jälgimisseade.
Kui lemmik lahkub koduks määratud piirkonnast, tuleb äpilt teavitus. Ka saab rakendusest jälgida lemmiku liikumist ning asukohta, et pereliige kiiresti koju toimetada.
KUI NÄED, ET LOOM VAJAB ABI, AITA!
Varjupaigas vabatahtlikuna töötamine või hoiukodu pakkumine neljajalgsetele sõpradele on suurepärane. Meie ümber on hulk nn. lemmikloomi, keda inimesed kas rumalusest või lohakusest väärkohtlevad. Ole julge, ja aita neid, kes ise end aidata ei saa – räägi rahulikult pererahvaga, paku oma nõu ja oskusi, et nende loom edaspidi õnnelikum oleks.
Kui märkad hirmunud ja hulkuvat lemmiklooma, kutsu abi. Sa võid olla tema viimane õlekõrs. Võid ühendust võtta oma kodukandi keskkonnaspetsialistiga või konsulteerida lähima loomade varjupaigaga.
Kui õnnestub loom maha rahustada, ja sul on lemmikloomadega kogemusi, võid ta võimalusel ka enda juurde võtta ning siis püüda omanikuga kontakti leida.
Tee loomast pilt ja jaga seda sotsiaalmeedias, paljudel asumitel on oma FB-kogukonnad. Elu on näidanud, et paljudel juhtudel aitab just sotsiaalmeedia looma omanikku leida.
Jõulud on imedeaeg. Aga sina oled inimene 365 päeva aastas. Iga looma jaoks, keda sa elus kohtad, oled sa inimene – natuke hirmuäratav, aga paljudel juhtudel ainus päästja. Ja osta ilutulestiku asemel hoopis naabri Murile närimiskont! Usu, rõõmu on sellest rohkem kui kärtsust-mürtsust.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar. Allikas: Elisa Eesti, koer.ee
