Pühapäev, 14. aprill 2024
Valitsus toetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ideed lennata Saaremaa ja Hiiumaa lennuliinidel kahe eraldi lennukiga. Transaviabaltika tõi omal initsiatiivil pühade-eelsel ajal saarte vahele kurseerima suurema lennuki. Uuel hankel osalemisest on huvitatud ka Nordica.

Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek on alates 2019. aasta juunist tuua saarte lennuliinidele 2 eraldi lennukit: Kuressaare vahet hakkaks lendama suurem lennumasin, Kärdla liini teenindaks edasi 19-kohaline lainer. Hanke peaks maanteeamet välja kuulutama juba 2018. aasta I poolel.

MKM lennuühenduse hanke 2016. aasta suvel võitnud Transaviabaltika leping kestab 31. maini 2019. aastal. Praeguse hanke osas muutusi ei tule. Uus hange toob uued tuuled ja tõenäoliselt mitu pakkujat: Nordica kinnitab, et nad on valmis saarte liinidele konkureerima.

MKM: UUS LENNUK PEAKS TULEMA 2019 JUUNIS

Taivo Linnamägi, MKM lennundus- ja merendusosakonna juhataja ütleb, et uutel tingimustel peaks Saaremaa ja Hiiumaa liine teenindama hakkama alates 2019. aasta juunist:

“Senine leping riigihankel kehtestatud tingimustega, sh 19-kohalise lennukiga, mis teenindab nii Kärdla kui Kuressaare liini, kehtib kuni mai lõpuni 2019. Valitsuse otsus puudutab uue hanke tingimusi järgnevaks lepinguperioodiks juunist 2019 arvates.”

Mille põhjal otsustati, et suuremat lennukit on vaja?

Analüüs tugineb keskmisele statistikale, mille kohaselt Kuressaare liini täitumuse numbrid on nõudluse tipuperioodil piisavad, et mõelda suurema lennuki peale või tihendada graafikut. Seda viimast on ainuüksi väikese lennukiga raske saavutada (vähemalt olemasoleva lepingu tingimuste raames).

Lõplik valik peab olema kulutõhus nii tellijale kui ka vedajale, sest kavandatavad kulud makstakse kinni riigieelarvest. Nii lennu- kui parvlaevaühenduse lisarahastust arutatakse riigi eelarvestrateegia 2019-2022 koostamise käigus.

Kui kaugel ollakse Kärdla lennujaama uuendustöödega, lähemalt täppislennuseadme paigaldamisega? Selle puudumine on olnud üks põhjusi, miks lennukid pole iga ilmaga maanduda saanud. Raha eraldati seadme jaoks juba 2017. kevadel.

Vastavad ettevalmistused projekteerimistöödeks on ASi Tallinna Lennujaama (kes on Kärdla lennujaama omaniku esindaja) kaudu töös, eelduslikult tehakse tööd järgmise aasta sügisel.

TRANSAVIABALTIKA PROOVIS JÄRELE

Transaviabaltika, mis praegu Hiiumaa ja Saaremaa vahelisi lende opereerib, otsustas jõulude eel, 20.-22. detsembrini teha katset suurema lennukiga. 46-kohaline ATR42-300* lennutas kolmel päeval reisijaid nii Kärdlasse kui Kuressaarde.

Kõik kulutused, mis suurema lennukiga lennukiga kaasnesid, kattis Transaviabaltika. Uus lainer toob kaasa suuremad lennujaamatasud ja personalikulud. Alates 20-kohalisest lennukist peab olema pardal ka reisijaatja.

“Põhjus, miks me suurema lennuki liinile tõime, peitub arusaamise vajaduses, ehk me otsisime vastuseid, millised on liini teenindava suurema lennukiga seonduvad tegelikud kulud, milline on lennuaeg, kütusekulu, milline on ajakulu turnaroundile, lennuki jäätõrjele ja kõik muud lennu tehnilisele ettevalmistusele kuluvad tegevused,” selgitab Rene Must, Transaviabaltika esindaja.

*ATR 42 on Prantsuse-Itaalia lennukitootja ATR ehitatav kahemootoriline propellerlennuk lühimaareiside teenindamiseks.

Lennukil on kuni 52 reisijakohta, juhtimiseks on vaja 2 pilooti. Lennuki nimes sisalduv arv ’42’ tuleb standardsest istmetekombinatsioonist.

ATR 42-300 on lennuki standardversioon, mida toodeti aastani 1996. Sel on Pratt & Whitney Canada PW120 mootorit.

Allikas: Vikipeedia

LENNUAEG PIKENEB, KULUD KASVAVAD

Suurema lennukiga lendamine näitas, et võrreldes väiksema liinil lendava 19-kohalise Jetstream 32 tüüpi lennukiga suurenevad kulud ATR42-300ga vähemalt kaks korda.

Reisijate jaoks pikeneb lennuaeg vähemalt 10 minuti võrra. Kui praegu kestab lend Tallinnast Kuressaarde 40 minutit ja Kärdlasse 30, oleksid need ajad suurema lennukiga lennates vastavalt 50 ja 40 minutit. Saaremaa ja Hiiumaa oleksid suure lennukiga lennates senisest veidi kaugemal, aga lend mugavam.

“Kuressaarde lendavate reisijate arv püsib stabiilselt 1300-1350 juures kuus ning kogemus näitab, et populaarsematel päevadel nagu reede ja pühapäev, võiks Kuressaare lennugraafikusse planeerida keskpäevase lisalennu,” leiab Transaviabaltika kõneisik Rene Must.

SAARLASED TAHAKSID SUUREMAT LENNUKIT

Saaremaa elanikud on MKM-le ammu edastanud oma soovi, lennata Tallinna-Kuressaare liinil rohkem ja suurema lennukiga, sest kõik tahtjad alati 19-kohalisele lennukile ei mahu ning endiselt on ainus viis mandrile saada, kasutades parvlaevu. Lennukiga võrreldes on see teekond aeganõudvam

“Suurema lennukiga lendamine on loomulikult väärt mõte ja kui riik on valmis suurema lennuki kulusid katma, siis oleme meie kahe käega poolt ja valmis lendama,” ütleb Rene Must.

“Rääkides piletihindadest, siis ainult kommertsalustel 19-kohalise lennukiga Tallinn-Kuressaare-Tallinn liini teenindamisel maksaks üks lennupilet pisut üle 100 euro, praegu on see tänu riigipoolsele dotatsioonile 26 eurot,” lisab ta.

2018. aasta alguses kuulutab maanteeamet välja hanke Saarte lennuliinide teenindamiseks. Eesmärk on panna saarte vahel kurseerima 2 lennukit. MKM on välja öelnud “üks peaks olema suurem” ja “teine 19-kohaline”. Need numbrid on Transaviabaltika kogemuse pealt võetud.

TOOMAS UIBO: SAARED ON MEIE HUVIORBIIDIS

Nordical on kogemus Põhjamaades siseliinide teenindamisega. On aeg oma kogemust koduturul rakendada. Toomas Uibo, Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht ütleb, et Nordica on kodumaise lennuettevõttena huvitatud kõikidest ärisuundadest ja saarte lennuliinide teenindamine on kindlasti huviorbiidis. Uibo sõnul on mõistlik korraldada hange kahele liinile korraga .

Milliste lennukitega hakkaksite liine teenindama?

Arvame, et meie lennukipargis lendav 70-kohaline ATR72 on väga sobilik selliste distantside teenindamiseks. Riigil oleks kindlasti lihtsam ja odavam kui mõlemal liinil lendaks samasugune lennukitüüp.

Kui hange korraldatakse mõlema liini teenindamiseks korraga, siis on tellijal kindlasti keerulisem leida lennuettevõtet, kellele sobiks opereerida neid liine erineva suurusega lennukitega.

Teenuse stabiilseks tagamiseks on lennuettevõtjal kindlasti vaja teatavat paindlikkust ja üks kompnent on lennukite asendamine üksteisega. Suure lennuki asendamine väikesega on aga korraliku täituvuse juures problemaatiline. Vastupidi on lihtsam, kuid siis on ebaproportsionaalselt suured kulud probleemiks.

Kui hange tehakse mõlemale liinile korraga, siis on meie arvates mõistlik teenindada mõlemat sihtkohta samatüübilise lennukiga. See peaks olema nii tellija kui ka teostaja huvides.

Kas tuleb kõne alla praeguse lennugraafiku tihendamine tipptäituvusega päevadel, näiteks reedel ja pühapäeval?

Usun, et lennugraafiku määrab saarte liinide puhul tellija, sest tegemist on ikkagi subsideeritud riigisisese transpordikorraldusega.

Kui suureks takistuseks on Nordica lennukitele Kärdla lennujaama täppismaandumisseadme puudumine? MKM loodab, et see saab paigaldatud 2018. aasta sügiseks.

Täppismaandumissüsteemi puudumine liinilende korraldavatele lennuettevõtetele mõjub kõigile ühesuguselt. Kui süsteem puudub, kehtivad rangemad nõudmised nähtavusele.

See tähendab seda, et teatud ilmastikutingimustes on keelatud kommertslennul sellises lennujaamas maanduda. Seega plaane teeb sel juhul kahjuks rohkem ilmataat, kui lennufirma.

Kui suure osa lennupileti hinnast peaks kompenseerima riik?

Piletihinnast saab rääkida siis täpsemalt kui hanketingimused ja prognoositavad reisijatemahud selged on. Lennuki suurus mõjutab kindlasti ka reisijate voogu.

Kui saarlane ja hiidlane saavad olla kindlad, et nende suured kohvrid lennul Kuressaare – New York või Kärdla – Tokyo suunal lennuki peale mahuvad, siis ei sõida nad eelmisel õhtul autoga Tallinna ega ööbi sõprade sugulaste pool, vaid usaldavad seda teenust mida neile kodulinnast alates pakutakse.

Nii hakatakse ka rohkem lendama ja mida rohkem lennatakse, seda odavamaid piletihindasid saab lennufirma pakkuda.

Kaanepilt: Thomas Tõnisson. Luba kasutada Ekspress Grupi ja Õhtulehe refereeringute juures

KOMMENTEERI SIIN