Ylle Tampere vaatas värske dokumentaalfilmi “Ott Tänak – The Movie” ära esimest ja teist korda ning on veendunud, et see, mida meile näidatakse, pole sugugi vähem puudutav kui suurfilm “Tõde ja õigus”.
https://www.youtube.com/watch?v=3UPhX57OgR4
“Ott Tänak – The Movie” on hästi turundatud ja suurepäraselt teostatud dokumentaal mehest, kes tänaseks on osa meie rahvuslikust identiteedist. Ning see võiks olla lisaks paadunud rallifännidele menüüs ka neil, keda autosport seni kõnetanud pole.
Kaks korda filmi vaadanuna – kusjuures teisel korral jäin saali istuma kuni üle ekraani oli jooksnud viimane lõputiitrite punkt – julgen anda soovituse: ärge piirduge ühe seansiga vaid vaadake vähemalt kaks, aga miks mitte ka kolm korda, et see pärale jõuaks.
Olin siiralt üllatunud kui tegevprodutsent Aleksander Ots piduliku linastuse sissejuhatust tehes Tänaku filmi “Tõde ja õigus” suurfilmiga võrdles – täpselt sama paralleeli tõmbasin ma ise dokumentaali esimest korda vaadates.
Peaaegu sama pikk kui “Tõde ja õigus”
“Ott Tänak – The Movie” on 2 tundi ja 20 minutit pikk. 25 minutit lühem kui “Tõde ja õigus”. Ilmselgelt liiga pikk – esimesel korral. Sest teist korda vaadates on osa kohti juba tuttavad, on aega süveneda ja kaasa mõelda.
Teisel korral oli lihtsam filmi rütmile pihta saada ning 2018. aasta WRC etappide “kaasasõitmine” ei tundunud enam igavalt üksluine ja veniv. Kuigi tõik, et tõde oli, aga õig(lus) jäi tulemata, ei muutunud ka teise vaatamisega. Kahjuks.
Filmitegijal on tihti raske oma materjalist “lahti lasta”, iga lõige tuleb vere hinnaga. Kui tiim on Maakerale kaks ja rohkem ringi peale lennanud, mööda maad 45 000 kilomeetrit maha sõitnud, elanud 24/7 Tänaku rütmis, siis ongi iga päevaga järjest raskem loobuda mõnest materjalilõigust, eriti kui first edition on 7 tundi pikk. Aga peab!
Esimesel vaatamisel ei suutnudki ma filmi rütmile pihta saada ning kujutasin ette, millisesse segadusse satub vaataja, kes rallist mitte kõige vähematki ei tea. Ma oleksin teinud vähemalt tunni jagu lõikeid, ideaalis jätnud alles pika dokumentaali klassikalise sloti – 52 minutit; ja eluga edasi läinud.
Teist korda saalitäie vaheldumisi naeru turtsuva ja pisaraid poetava publiku seas istudes tundus “The Movie” aga täiesti okei. Kuigi umbes pärast kolmandat etapivõitu tundsin, et aitab kah, paneme need lõppakordid nüüd juba ära.
Ehk siis – teine kord oli parem kui esimene, ja proovida võiks ka kolmandat vaatamist. On lootust, et film tundub veelgi lühemana.
Suurepärane operaatoritöö, vinge muusika!
Kuna lugu venib või õigemini logiseb, kipub iseennast kordama ja oodatud hiigelsuuri emotsioone kinolinal ei näe – Tänak ja tiim on siiski profid “kes ütles, et elu peab lihtne olema?” – tuleb lugu kokku kokku sõlmida teisi vahendeid kasutades.
Kaksteist punkti saab Becs Williams, BBC reporter, kes muuhulgas ütleb Tänakul olevat sarimõrvari pilgu – Becs loeb filmis peale WRC etappide kirjeldused ning teeb seda intensiivselt, muheda paatosega. Olustikku võimendab staadionikõlarite kajaefekt. Suurepärane!
Becki esilinastuse-arvustust saab lugeda siit
Operaatorid Tauno Sirel ja Margus Malm saavad kogu tänu, mida ühel vaatajal anda on. Kirjutage siia: “…” superlatiivid, mis teil parasjagu meelde tulevad, kõik on õiged.
Slow motion on äraunustatud vana – trendikate droonikaadrite kõrval mõjuvad näkku paiskuv kivirahe ja lähikaadrid läbi õhu lendavatest autoosadest kohutavalt värskendavalt.
Drooni- ja sõiduvõtete põhjal võiks muidugi mõni analüütilisem roolikeeraja paremini kurvilisel teel sõitma õppida – filmis jagub sõidustseene igale maitsele. Aga mis te siis mõtlesite, see on ju film rallisõidust!
Režža Tarvo Mölder ning stsenarist Kaidi Klein on teinud hiiglasuure töö hiiglama hulga materjaliga. Ja nagu seal eel öeldud – kui esimene eufooria on lahtunud, võiks montaažis uuesti maha istuda ja valida välja need 52 minutit, mis rahvusvahelistele festivalidele saata.
Muusika osas pean vist Sassi (Aleksander Ots) poole vaatama. Sest mussivalik on väga tema nägu. Tehes saalis sissejuhatust filmile ütles ta, et tunneb erilist rõõmu, et filmi lõppu sai Katy Perry “Rise” – tegelikult oli see ka filmi sees olemas – ning soovitab kuulata sõnu. Tehkem siis seda.
Kogu filmi soundtrack on vinge, päriselt!
https://www.youtube.com/watch?v=hdw1uKiTI5c
Järgmine portreedokk tuleb Martin Järveojast
Teeme nii, et lõpetame ära kollektiivse hala kuidas kõik teevad Martin Järveojale liiga kui jätavad ta Oti varju. Esiteks, seal ongi tema koht – ta on kaardilugeja. Ilmasammas.
Teiseks, Järveoja on piisavalt karismaatiline, et seista kahel jalal ja mitte kerjata kaastunnet või tähelepanu või mida iganes parasjagu loomakaitsjad ja veganid arvavad talle kasuks olevat.
Järveoja väärib omaette filmi. Ja ma arvan, et Mölder ja kompanii võiksid selle ühe soojaga normaalmõõdus ära teha.
Nagu võiks ära tulla mingil hetkel tõsiseltvõetav dokumentaal ka Markko Märtinist. Sest MM-Motospordi ja ehk ka kogu Eesti rallispordi hing “vana pea noore kere küljes” on vähemalt sama põnev portreteerida kui oleks Oti “boss”, M-Spordi omanik Malcolm Wilson.
Õnnelikud oleme! Meil on nii palju neid, kellest jutustada.
Kokkuvõtteks
“Ott Tänak – The Movie” tiim pangu end valmis p..araheks, mida esilinastuse eufooria järel igalt poolt sadama hakkab. Outsiderid saavad alati, sest on julgenud süsteemile vastu hakata ja teha asju omamoodi.
Las nad õiendavad, rahvas armastab. Ja Tänaku film purustab tõenäoliselt mõnegi rekordi. Esimene etapivõit on käes: publik murrab uksed maha, et näha SPORDIDOKUMENTAALI! Joosep Matjuse “Tuulte tahutud maa” loodusdokumentaali fenomenaalne menu on meil värskelt meeles, kisub vägisi headeks tõsielufilmideks ära.
Ja minu soovitus, vaadata Tänaku filmi rohkem kui üks kord, ei ole laest võetud vaid paari inimese kogemuse pealt. Teine kord on igal juhul parem kui esimene, kinnitame kui ühest suust.
Sama asja üle korrates tekib toimuvast arusaam (Delfi spikker aitab võhikul kodutöö ära teha) ning seansilt koju tulles läheb kalendris aegade klapitamiseks – Ott Tänakule kohapeal kaasaelamine on, nagu me nüüd teame, rahvuslik uhkuseasi.
Õig(l)usest ka
See on nüüd isiklik. Jah, ma nutsin natuke ja olin kurb, et Ott Tänakul see kõik nii raskelt tuleb. See ongi nagu “Tõde ja õigus”, ainult et palju huvitavam ja õiglust on veel vähem.
Ja nagu ütles hea sõber: “Ilusad asjad ei tohigi sündida kergelt.” Tabavalt, ühe lausega kogu filmi olemus ja kõige tähtsam point kokku võetud!
Aga me kõik loodame, et ükskord algab aega kui kõik karikad kahel otsal lausa löövad lõkendama ja Tänak saab maailmameistriks. Siis on õiglus jalule seatud ja võib valada üksnes rõõmupisaraid.
25.-28. aprillini võistleb Tänak Argentiina rallil. Edasist ajakava vaata siit.
Meenuta, kuidas Ott Tänak Toyota Gazoo rallitiimiga liitus
Kaanepilt: Sterotek Film
