On inimesi, kelle jaoks lendamine on üksainus piin ja hädaorg. Rahvatarkus ütleb, et oma vaenlast tuleb tunda. Lennutarkuste omandamine on mõnestki lennujänesest teinud täieliku lennufänni. Pakume valiku hirmutavaid väiteid lennundusest ja palume neid kommenteerima Lennuakadeemia arendusjuhi ja piloodi Peep Lauk’i.
Kui sõna “lendama” paneb sapsud võdisema, pole mõtet seda lugu edasi lugeda. Kas laineri ust saab lennu ajal avada? Kas piloodid tõesti norisevad õndsalt samal ajal kui lennujänes oma istmes võdiseb? Vastused kõigile õudsatele väidetele leiab meie minisarja viimasest, neljandast osast.
LENNU AJAL EI SAA LENNUKI UST AVADA… MÕNE MÖÖNDUSEGA
Märulifilmides oleme näinud, kuidas nii mõnigi tegelane on keset lendu ukse avanud ja lennukist välja hüpanud. Kuid National Geographic tegi kindlaks, et tegelikult ei ole võimalik lennu ajal lennuki ust avada, vähemasti mitte juhul kui lennuki kabiin on rõhu all.
[dropcap]PEEP LAUK [/dropcap]Kabiinis olev rõhk surub ust tugevasti vastu kinnitusi. Avamiseks peaks ust sissepoole tõmbama oluliselt suurema jõuga kui inimlikult võimalik. Kuni lennukõrguseni 3 km on reisilennukil põhimõtteliselt uksi ja luuke avada.
Reisilennu kõrgustel 11-12 km ületab aga keresisene rõhk (nii ustele kui luukidele) 4,5 tonni ruutmeetri kohta ning nende avamine lennu ajal ei ole tõepoolest reaalne. Iseasi kui sa just Godzilla ei ole. Aga seegi tegelane on pärit muinasjutu(filmi)st. Tšill!
PILOOT NORISEB KOKPITIS MAGUSAT UND
Reisijal vajub pikemal lennul ikka silm kinni, kuid ega ometi ka pilootidel? Siiski, ka piloodid võivad magada ja magavadki lennu ajal. Muidugi mitte korraga. Kuid pilootide töögraafikud on äärmiselt kurnavad.
The New York Daily News kirjutas aastal 2015, et viimase 35 aasta jooksul on esinenud 320 lennuõnnetust 750 inimohvriga, mis kõik olid põhjustatud piloodi üleväsimusest.
Ühendriikide lennuamet FAA reguleerib pilootide tööaega, kuid siiski kannatavad piloodid unepuuduse all. Euroopa regulatsioonid on Ameerika omadest isegi leebemad.
[dropcap]PEEP LAUK [/dropcap]Euroopas on ametipilootidele tööaja suhtes kehtestatud ranged nõudmised. Lubatud töötunde reeglina ei ületata. Probleemiks võib olla muudest töödest tingitud üleväsimus.
Näiteks eraldi sõit või lendamine lennuväljani, õppe- ja koolitustegevus. Samuti on probleemiks ajavööndist tingitud unehäired.
LENNUKI KRAANIST TULEVAT VETT EI TOHI JUUA
Kas on hea mõte paluda klaasikest kraanivett või juua lennukis pakutavat teed ja kohvi? Business Insider´i teatel enamus sjuardesse neid jooke kindlasti ei joo. Põhjuseks asjaolu, et EPA uurimuse kohaselt ei vasta 1/8 lennukitest joogivee ohutuse nõuetele.
Lennuki joogivee mahuteid on raske steriliseerida, ja neis võib seetõttu leiduda erinevaid, sh. kahjulikke baktereid. Parem on lennu ajal juua pudelivett ja teisi pakendatud jooke.
[dropcap]PEEP LAUK [/dropcap]Lennukites olev (enamasti roostevabast terasest) joogivee mahuti täidetakse tavaliselt enne lendu ning ta vastab kraaniveele kehtestatud reeglitele. Euroopa lennufirmades joogivee ohutuse probleemidest pole kuulda olnud
TUALETIS TOIMUB LOPUTUS PNEUMAATILISE VAAKUMPUMBAGA
Lennuki tualettruum ei ole kõige meeldivam paik. Kõige hullem selles ruumis on hirmvaljuhäälne loputus. Õudusjutud, mis räägivad vaakumi tõttu poti külge kinnijäämisest, ei vasta muidugi tõele.
Väljaandes Gizmodo avaldatud raportis kirjeldatakse, kuidas tualetipoti vaakumpump töötab. Nupuvajutus avab poti põhjas oleva ventiili, vaakumpump tõmbab poti sisu lennuki kanalisatsioonisüsteemi kaudu umbes 750-liitrisesse mahutisse, mida hiljem maa peal taas vaakumpumba abil tühjendatakse.
[dropcap]PEEP LAUK [/dropcap]Kuna fekaalimahuti (grey water tank) asub lennuki survestamata osas, siis töötab ta rõhkude erinevuse printsiibil. Maa peal ja kuni lennukõrguseni 2,5 km selline WC ei tööta.
LENNU AJAL PUUTUME KOKKU RASKETE KEMIKAALIDEGA – LEEGIAEGLUSTITEGA
Kemikaalidega kokkupuutumise pärast pole erilist põhjust muretseda neil, kelle töökohaks ei ole lennuk. Kuid kas pardapersonal peaks olema kõhklev?
Scientific American avaldas artikli, mis käsitleb kemikaalide mõju pardalviibijatele. Selles tõdeti, et on veel ebaselge, kas tuleohutuskemikaalid võivad põhjustada terviseriske lennusaatjaile, pilootidele ja puhastuspersonalile.
Siiski tunnevad teadlased muret, et tundide kaupa lennukiõhu hingamine võib olla teatud tagajärgedega, eriti rasedate naiste puhul.
[dropcap]PEEP LAUK [/dropcap]Lennukis olev konditsioneeritud õhk on reeglina puhas. Õhk vaheldub kiirusega 0,3 kuupmeetrit reisija kohta minutis. Suurtel lennukitel on ka osonaator mis lisab õhule värskust. Probleemiks võib paljudele reisijatele olla madal suhteline õhuniiskus ja madalam õhurõhk.
Lennukites on palju tuleohtlikke materjale. Seetõttu on leegiaeglustitel oluline roll lennuki tuleohutuse tagamisel. Mõned uuringud aga näitavad, et leegiaeglustid tegelikkuses siiski ei aeglusta tulekahju levimist, vaid hoopis suurendavad süsinikmonooksiidi ja vesiniktsüaniidi heitmeid.
Reisilennukite ehituses ei tohi tänapäeval kasutada põlevaid materjale. Plastikutele lisatakse põlemist takistavaid lisandeid (Fire retardant). Enne kasutamist neid materjale katsetatakse põlemistesti teel enne kui antakse luba nende kasutamiseks.
Ka põlemisel tekkiv suits ei tohiks olla toksiline. Samas kui õnnetusega kaasneb lennukikütuse süttimine, siis ei päästa ka materjalidele lisatud FR lisandid.
Ingliskeelseid populaarteaduslikke materjale lappas ja tõlkis Lena Murd. Minilugude sari “Lendamise hirmutavad üksikasjad” valmib koostöös Eesti Lennuakadeemiaga ning on mõeldud tõstma üldist teadlikust lennunduse ja lendamise kohta. Kliki allpool Lennuakadeemia logol, et jõuda otse kooli kodulehele.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
