29. septembrist 8. oktoobrini katsetab Transpordiamet põhimaanteedel keskmise kiiruse mõõtmist. Olemasolevatele kiiruskaameratele lisatakse vastavad mõõteseadmed ning päeva lõpuks loodetakse leida vastus küsimusele, miks kihutamine on moes.
29. septembrist 8. oktoobrini viib Transpordiamet neljal põhimaanteel läbi keskmise sõidukiiruse mõõtmise katseprojekti. Lisaseadmed paigaldatakse olemasolevatele kiiruskaameratele ning katseid tehakse vaid valgel ajal.
Tegemist on metoodilise uuringuga, mille käigus ei koguta ega salvestata andmeid ning ei väljastata kiiruse ületamise eest hoiatustrahve. Andmekaitse Inspektsioon kiitis uuringu läbiviimise taotluse heaks.
Eesmärk on üllas: selgitada välja, kas ja kui suureks probleemiks on keskmise kiiruse ületamine Eestis. Selle pinnalt loodetakse koguda andmeid, mis võimaldavad leida meetmeid liiklusohutuse tõstmiseks ning ohvrite arvu vähendamist liiklusavariides.
Keskmise kiiruse mõõtmise kohad
- Tallinna–Narva maanteel 4,4 kilomeetrisel lõigul (km 177,2–172,8) Tallinna suunal,
- Tallinna–Tartu maanteel 4,9 kilomeetrisel lõigul (km 94,9–88,8) Tallinna suunal,
- Tallinna–Pärnu maanteel 9 kilomeetrisel lõigul (km 111,1–120,2) Pärnu suunal
- Ääsmäe-Haapsalu maanteel 13 kilomeetrisel lõigul (16,1–3,1) Ääsmäe suunal.
Mõõtekohtadest annavad märku liiklusmärgid ja infotahvlid, mis on paigaldatud enne iga lõigu algust. Samuti on lõikude asukohad nähtavad Targa Tee rakenduses ning Transpordiameti kodulehel.
Katseprojekti raames ei edastata menetlemiseks mitte ühtegi juhtumit isegi siis, kui kiiruskaamera peaks tuvastama mootorsõiduki hetkkiiruse ületamise.
Katseprojektis osalevate kiiruskaamerate välklambid on välja lülitatud ja punaseid välgusähvatusi ei kaasne kui kaamera registreerib kiiruse ületamise.
Andmete töötlemise metoodika
Keskmise kiiruse mõõtmise testlõigule sisenenud ja lõigult väljunud mootorsõiduki registreerimismärgi tähis fikseeritakse kiiruskaameraga salvestisel ja IT tarkvara abil toimub mootorsõiduki registreerimismärgi tähise automaatne tuvastamine ning selle masinloetavale kujule viimine.
Auto numbrimärk pseudonüümitakse masinloetavaks ilma inimsekkumiseta. Depseudonüümimise võti ning loodud salvestised hävitatakse.
Sõiduki registrimärki ei kasutata mootorsõiduki andmete tuvastamiseks ega sõiduki omaniku või ka vastutava kasutaja isikustamiseks.
Katseprojekti käigus ei teostata ühtegi päringut registritesse, andmekogudesse ja infosüsteemidesse ning moodustatud salvestisi ei edastata ühtegi teise andmekogusse ja infosüsteemi.
Katseprojekti tulemused selguvad novembri teises pooles. Mõõtmiste eesmärk ei ole leida menetlemise ja karistamise võimalusi, vaid hinnata liiklusohutuse parandamise ühe meetme asjakohasust ning testida selle rakendamist.
Augustis tellis Transpordiamet uuringu „Sõiduki juhtimine“, kus küsiti vastajatelt nende suhtumist keskmise kiiruse mõõtmisesse maanteel liiklusohutuse suurendamise eesmärgil, kui mõõtesüsteem välistab info kogumise muul eesmärgil.
Kõikidest vastajatest suhtus sellesse 65% positiivselt ja sõidukijuhtidest 61%. Enim oli negatiivselt suhtujate seas 25-34-aastaseid mehi, kes osaliselt või alati ületavad kiirust.
Rohkem infot uuringu kohta:
Keskmise kiiruse uuringu eesmärk on muuta liiklemist ohutumaks
Keskmise kiiruse automaatkontrolli katseprojekt
Tunnuspilt: Transpordiameti pressimaterjal
