Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) analüüsis meie uute sõiduautode turu trende ja prognoosib alanud 2020. aastaks Eestis eelmiste aastatega võrreldavat väikest kasvu. Lisasime omalt poolt paar rosinat ja sõnause tulemusena taskumaasturid.
AMTEL analüüsis Eesti uute sõiduautode turu trende, võttis arvesse majanduse tendentse ja globaalseid prognoose, vaatas, mis toimub suurtel turgudel ning mida teevad autotootjad. Selle tulemusena julgeb organisatsioon anda üsna positiivse prognoosi alanud aastaks.
Kuigi Euroopa Liidus on automüük napilt plusspoolel, on saastenormide karmistamine ja selle tulemusena kasvanud elektriautode tootmine toonud lisaprobleeme.
Suuremad autotootjad on siiski optimistlikud ning loodavad probleemide lahenemist ja turu stabiliseerumist lähematel aastatel.
Ühtlasi peaks turu rahunemine kaasa tooma kena müügikasvu, kui sisepõlemismootoriga sõidukid asendatakse järk-järgult nõuetele vastavatega, kas siis hübriidide või elektriautodega.
Eestis müüakse tänavu ligi 26 000 uut sõiduautot ja teist samapalju kasutatud sõiduautosid. Aasta lõpuks on üldine autopargi vanus jälle natuke noorem, ent keskmise vanuseni 10 aastat jääb veel natuke minna.
Diiselmootor ei sure (veel)
Üldine sõda diiselmootorite vastu, mille juured ulatuvad poliitikasse, on Euroopas uute diiselautode müügi 32% juurde kahandanud.
Autotootjad usuvad, et 2020. aastal see protsent rohkem ei lange kuna diiselmootoriga autod vastavad CO2 nõuetele ja on teatud valdkondades senini asendamatud (kaubikud!).
Osa tootjaid on tagasi pöördumas diiselajamite juurde ning selle asemel otsimas lahendust bensiinimootorite saastele – võrreldes moodsate diiselmootoritega on nende kliimagaasinäidud suuremadki.
Arendatakse kaksikajameid, suurtel tootjatel on nüüdseks valikus vähemalt mahehübriid, mitmetel pistikhübriidid ja nende müük Eestis kasvab tänavu päris kindlasti. Seni on hübriidajamite segmendis olnud tugevaim tegija Toyota, ei paista, et tänavugi seda ükski teine mark lüüa suudaks.
CNG ehk surugaasiautod, mida samuti kategoriseeritakse kaksikajamite hulka kuuluvaks, leiavad uusi poolehoidjaid. Brändidest teeb kõige parema tulemuse ilmselt ikka ja jälle Škoda, millel on nüüdseks valikus vähemalt 3 CNG autot. AMTEL on CNG-autodele andnud ilusa ja täpse nime “kahekütuselised”.
Taskumaasturid tulevad
Suurte ja väikeste maasturilaadsete populaarsuse kahanemist esialgu kuskilt ei paista. Kui kehva suusailmaga võiks ju SUV-st või kõrgendatud autost kasugi olla, siis Kesk-Euroopas näiteks on pargimaasturite pealetung puhas moevärk: seda kinnitab ka nn taskumaasturite kasvav populaarsus.
AMTEL prognoosib suurte sõiduautode väljasuremist: kuna autode hinnad on järjest kasvanud, rahvas kolib linna ning linna taha suburbiasse, pole majasuurusi autosid enam vaja.
Muidugi kasvab elektriautode müük
Tänu riikliku toetusmeetmete taastamisele on 2020. aastal oodata känguruhüpet e-autode müügis ja eelmisel aastal müüdud 77 elektriauto asemele võib nende osakaal kerkida AMTELi hinnangul 500 auto tasemele.
Meie siin ennustame, et päris 500 võib-olla siiski täis veel ei tiksu, toetust antakse vaid 240le autole, aga samas mine tea, sest Nissani üllatuskampaania, kus toetusega koos saab auto letihinnast 9-10 000 eurot alla ja igal juhul -5000€ soodustust, võib e-autode müüki aasta alguses päris kõvasti elavdada.
Turgu võib pidurdada oodatud e-mudelite hiline jõudmine: näiteks Kia e-Niro, mida saab osta Soomes ja Saksamaal ja mis hiljutises Carwow pikas testis ülihea tulemuse tegi esimesse taotlusvooru Eestis ei jõuagi.
Õnneks ei ole seis täiesti lootusetu, Kiad peaksid tulema kevadel. Ning väikeste e-autode segmendis on valikusse ka Škoda Citigo e-iV lisandunud näiteks, natuke suurematest autodest on atraktiivne Peugeot e-208 jne.
Tarbe- ja ühissõidukite seas uuendusi vähem
Tarbesõidukite poolel ei ole suuri muutusi oodata. Kerget tõusu on oodata siiski ka selles segmendis. 2020 uuendusi veel ei too, peamiseks jõuallikaks on ikka diiselmootor, suured kallid elektrikaubikud on rohkem iluasjad.
Ühistransport linnades, ja tingimuste sobivuse korral mingil määral ka rasketransport kasutab gaasilisi kütuseid, kuid CNG, LPG, LNG ja biometaani osakaal kokku on siiski väike. Turg on vesiniktehnoloogia ootel.
Kütuse hind ja kuratlik bio
Ühismeedias ringleb 2020. aasta alguse puhul nali: “1. jaanuaril algas uus aastakümme nende jaoks, kes usuvad, et uus kümnend algab number nulliga, teised elavad veel aasta eelmises kümnendis. Väike kaklus.
2. jaanuaril jätkusid Austraalia metsapõlengud ja sai selgeks, et inimene ei suuda nendega võidelda. 3. jaanuaril algas III maailmasõda ja 8. jaanuaril hakkasid lennukid alla kukkuma. Kelle juures täna pidu on!?” Aasta algas sõna-sõnalt ju mitme suure pauguga.
Kütusehind, mis kuu alguses kiirelt kõrgustesse sööstis, on nüüdseks palaviku alla saanud ja püsib vaguralt droogide mõjul alla 1,5 euro liitri kohta. Aasta lõikes võib kramplike sööste veel tulla, aga 2 euro piir jääb seekord alistamata.
Loll lugu on biolisanditega: järjest kõvemini kostab autoomanike kurtmine, et see ummistab, sadestub, tekitab muret juurde. Ilmselt kasvab Alexelal müük, sest CNG ja LPG arvelt saavad nad müüa biolisandivaba mootorikütust. Tänavu võidavad need kütusemüüjad, kes suudavad “bio” mingi nipiga paagiluugi taha jätta.
ELMO ja särtsukütus üldisemalt
ELMO kiirlaadimisvõrgu saaga sai eelmisel aastal justkui läbi, aga siis hakati viitama euronõudele, mis riigifirmale teeb rahalise teenuse osutamise võimatuks.
Elektrilevi, mis hanke võitis, annab oma vastuskirjas meile teada, et lähinädalatel on oodata uudiseid: laadimisteenuse süsteem lükatakse täiesti uudsel moel käima, mis võib tähendada, et uut hanget välja ei kuulutata.
Uusi kiirlaadijaid ja keskkiireid laadijaid lisandub Elektrilevist sõltumatult: neid rajavad nii autofirmad, kel valikus e-auto kui ka kaubandusettevõtted, suured hub’id. Lisandub teenusepakkujaid, kes oma kuludega korteriühistule või ärimaja juurde laadija paigaldavad ning edaspidi võtavad tasu laadimise eest.
2020. aasta võiks olla ühtlasi aasta, kui arendajatele kirjutatakse ette reegel, et samaaegselt uue hoone ehitamisega tuleb tagada võimalus paigaldada ühiskasutatavale alale elektriautode laadija või mitu. Unistada ju võib.
Kaanepilt: Desiree Lepik. Allikas: AMTEL
