Viimase aja üks kuumimaid teemasid automaailmas, PSA ja FCA ühinemine Stellantiseks, võib varsti kaasa tuua oma esimesed ohvrid.
Ühinemine Stellantiseks peaks jõustuma 16. jaanuaril, aktsiad tulevad müügile 18-19. jaanuaril. Sellest, et ühinemise taga on suuresti soov kulusid kokku hoida, pole saladust tehtud. Uue gigandi majandada jääb 14 brändi ning pole ime, et margi- ja mudeliportfooliole peab kriitilise pilguga otsa vaatama.
Chrysler on paraku põlu alla sattuvate markide nimistu tipus. Mudelivalikus on vaid kolm masinat – iganev Chrysler 300 (mida müüakse vaid Austraalias), Pacifica ning Voyager (mis on põhimõtteliselt Pacifica).
2017 võeti mudelivalikust maha Chrysler 200 ning lõpetati tegevus UK-s ja Iirimaal – viimastel Euroopa turgudel, kus Chrysler veel tegevaks oli jäänud.
Kuna uusi mudeleid arenduses ei paista olevat ja eelmise aasta müük kukkus USA-s 13% ja Austraalias tervelt 25,3%, pole Stellantise jaoks tegu just kõige perspektiivikama arendusega, kuhu raha liigutada.
Suhteliselt kindlalt saab saapajälje sappa ka Lancia, mis müüb vaid üht, Fiat 500-l põhinevat mudelit Ypsilon, ja sedagi ainult koduturul Itaalias. 2020 kukkus Lancia müük 36%.
Ebakindel on ka Dodge’i võimsate V8 mudelite tulevik – Joe Bideni administratsioon ei salga, et plaanib kehtestada mootorsõidukitele veelgi rangemad nõudmised.
Ka 2015. aastal Citroënist lahku löönud bränd DS pole kõige toekamal pinnasel. Kuigi kasumlik, on nende müüginumbrid väiksed ja bränditeadlikkus koduturult väljaspool kehvavõitu.
Stellantis peaks oma äristrateegiat ja tulevikuplaane tutvustama veel jaanuari jooksul – seniks pöidlad pihku, et vähemasti mõni põnev masin alles jääks.
Foto: Chrysler
