Eestis on miskipärast nii, et kui õues läheb jahedaks, pakib enamus pedaalijaid oma kaherattalise talvekorterisse. Jagame lugejatele julgustuseks 22 nippi, millega hoida oma talvise rattasõidu motivatsioon kõrgel ja tervis seeläbi korras ning meel rõõmus.
Paar viimast talve on Eestimaal olnud pigem pehmema loomuga. Mõni külmakraad ei tohiks olla takistuseks jalgrattaga sõitmisel. Pedaalimine on igal juhul kasulik – saab välja, värske õhu kätte, end natuke liigutada ja keskkonnasõbralikult liigeldes ummikus istuvaist autodest kiiremini kohale.
Muidugi, kellele ei meeldiks end soojas toas kerra tõmmata ja aknast lumesadu vaadata? Aga mõnikord võiks oma mugavustsoonist välja tulla ja minna ilusa lumeilmaga hoopis rattasõidule.
Muuseas, omamoodi nauding on ka pakasekraadides, nina sooja salli sees ja käed käpikutes, rattaga sõita! Ja näiteks libedaga, mis jalgu alt kipub kiskuma, on jalgrattaga sõitmine sootuks mugavam – puhas füüsika ju – kui oled kord ratta seljas ja sõidad ühtlasel kiirusel, ei tiri sind miski vägi sealt niisama lihtsalt alla.
Aga! Talvise sõidu kõige olulisem osa on korralik ettevalmistus. Vaja on sobivat varustust ja päris kindlasti parasjagu motivatsiooni lumes ja pakases pedaalida. Selle motivatsioonipaketi teile nüüd annamegi, et mõte jalgrattast kui aastaringsest liiklusvahendist teil ikka meeles püsiks.
[dropcap]22 NIPPI[/dropcap]Just täpselt selline kogus nippe ja rõõmsat buusti on paras, et juba täna puhuda pedaalidelt tolm, sättida sadul parajasse kõrgusse, kerida sall üle nina ja sõitma minna!
[dropcap]RATAS TALVEKORDA[/dropcap]Nagu öeldud, esmatähtis on varustus. Vaja on spetsiaalset talvevarustust, aga see ei ole hirmkallis ega nõua ratta juures erilisi muudatusi. Tänapäevased jalgrattad sobivad üldiselt talvesõiduks hästi.
[dropcap]![/dropcap]Kui soovid uut ratast, siis see võiks olla alumiiniumist vòi hoopiski süsinikkiust – juhul, kui oled valmis pisut suuremaks kulutuseks.
Mõistagi on igal materjalil oma head ja vead – eks sobiva leiabki neid võrreldes. Kõik sõltub eelarvest, kuid alati saab ka vaid mõne muudatuse abil oma ratast talvekõlblikumaks muuta.
[dropcap]![/dropcap]Vaja on suurepärase haarduvusega pedaale. Jalatsid saavad märjaks, aga jalatsite libisemist sõidu ajal tuleb vältida.
[dropcap]! [/dropcap]Kindlasti on rattale vaja ka porilaudu. Need hoiavad kuiva ja puhtana nii sind kui ka ratta pidureid.
[dropcap]! [/dropcap]Märjal ja jäisel teel on vaja head haarduvust. Head naelrehvid on siinkohal abiks. Korralikud talverehvid hoiavad ära ka lume või pori kuhjumise ratta raamile.
Rehvid võiksid olla laiemad ja pehmemad, seega vajadusel võiks neist pisut õhku vähemaks lasta. Nõu võib küsida rehvimüüjalt või rattapoest.
[dropcap]! [/dropcap]Ka sadula võiks lasta veidi madalamale, nii on isteasend sobivam. Tõneäoliselt oleks kasuks ka veekindel sadulakate, et istumisalus alati kuiv püsiks.
[dropcap]! [/dropcap]Kontrolli enne talvesõitude tegemist kindlasti pidureid ja lase neid vajadusel pingutada. Enne talvehooaega võiks ratta ka hooldusse viia, et olla päris kindel selle korrasolekus. Nii tagad endale turvalise sõidu.
Ja muidugi peaks ratta hoidma alati puhtana. Mustus ja pori tuleks kohe eemaldada, ka ketti tuleks õlitada. Kui sa ei ole rattale talvehooldust seni teinud, siis on selleks ka täna võimalus.
[dropcap]TULED KÜLGE[/dropcap]Korralikud tuled on talvisel rattasõidul äärmiselt olulised. Rattatulesid on saadaval suures valikus ja innovatsiooni on selles vallas palju. On ju selge, et pimedas sõit võib ohtlik olla.
[dropcap]! [/dropcap]Mini rattatuled on soodsad, kuid siiski üsna tõhusad. Leedtulesid on saadaval mitmesuguseid.
On ka selliseid tulesid, mida saab USB-pistikust laadida ja niisuguseid, millel on erinevaid vilkumisvariante. Kallimatel tuledel on ka kasulikke lisavõimalusi, näiteks teiste liiklejate pimestamise vastane lüliti. Valige oma rahakotile sobivaimad.
[dropcap]! [/dropcap]Tasub jälgida, et tulede patareid on täis, tuled on korralikult kinnitatud ja hästi nähtavad.
[dropcap]! [/dropcap]Olemas on ka päris innovatiivseid tulesid, mis on programmeeritud tuvastama ratturi liikumiskiirust ning selle kohaselt pakkuma sobivat valgustust nii sõidusuunas kui ka kõrvale ja seljataha. Siingi tuleks tutvuda erinevate variantidega ja leida endale sobivaim.
[dropcap]! [/dropcap]Enese nähtavaks tegemiseks tuleks kasutada helkuritega varustust, nagu näiteks peegeldava kattega rõivad, helkurvestid, leedribad, helkurkatted seljakottidele, integreeritud valgustusega kiivrid jne.
[dropcap]SOBIV RIIETUS[/dropcap]Talvise rattasõidu isiklikum ja ihulähedasem osa on riietus. Keha peab olema soojas, aga liigne higistamine ja sellele järgnev mahajahtumine ei ole hea.
[dropcap]! [/dropcap]Rõivastuse alumine kiht on väga oluline. See peaks olema pehme, heade hingavusomadustega ja pikkade varrukate – säärtega. Meriinovill on näiteks väga hea, kuna hoiab ka märjana sooja ega võta külge higilõhna.
[dropcap]! [/dropcap]Puuvill ei sobi mingil juhul. See imab niiskuse endasse ja laseb kehal jahtuda. Villane ja sünteetilised kiud aga on heade soojust isoleerivate omadustega ka märjana.
[dropcap]! [/dropcap]Veekindel jakk muudab rattasõidu mõnusamaks. Parem, kui see on ka tuulekindel ja kerge. Helkuritega jakk aitab olla nähtav. Soojas hoiavad ka mütsid, kaelasoojendajad ja veekindlad jalatsikatted.
[dropcap]! [/dropcap]Talvekinnasteta ei saa. Need olgu parajad, siis püsivad käed kuivas ja soojas. Ja muidugi peavad ka need olema hingavad, et käed ei higistaks.
[dropcap]! [/dropcap]Et pea oleks soojas ja kaitstud, tasub endale hankida maksimaalselt hea kiiver. Kiivri alla saab külma ilmaga panna kaelusmütsi, mis hoiab sooja ja kaitseb ühtaegu nii pead kui kaela pakase eest.
[dropcap]! [/dropcap]Halva ilmaga peab kaitsma ka silmi. Eriti oluline on see vihma ja tugeva tuulega. Selleks on olemas erinevaid prille. Näiteks niisugused, mille alaosas ei ole raami, ning mis seega ei muutu kergesti uduseks.
[dropcap]MUU OLULINE[/dropcap]Ratas on, nähtavus on, riietus on – aga see pole sugugi kõik! Tegelikult peaks lausa esimesele kohale kirjutama suurte trükitähtedega “julge pealehakkamine on pool võitu” – ehk siis, kõige rohkem vajad sa “sisemist vedru”, motivatsiooni, mis sind sadulasse tõstaks ja hooga pedaalima paneks. Selleks, et sõit oleks mõnus, tuleb oma olemine mõnusaks teha… pisikeste mõnusate nippidega!
[dropcap]![/dropcap]Külma ilmaga sõites peab hoolitsema ka piisava vedeliku saamise eest. Kui kehas on piisavalt vedelikku, toimib vereringe paremini, see aga hoiab ka keha soojemana.
Seega peaks rattal olema pudelihoidja, kaasa tasub võtta sooja jooki. Olemas on isegi niisugune joogipudel, mis hoiab jooki soojas, kuid toimib samal ajal ka kõlarina!
[dropcap]![/dropcap]Tähtis on enne sõitma minekut korralikult süüa. Kaasa võiks võtta energiabatoone, neid saab taskusse pista. Mõnda toitu võiks enne sõitu hoopiski vältida.
Maisihelbed ja salatid seedivad aeglaselt ning võivad põhjustada ebamugavustunnet. Kokakoola pole ka hea valik. See sisaldab küll energiat andvat suhkrut, kuid selle toime on lühiajaline. Banaanismuuti on kindlasti parem. Ka praetud ja vürtsikad toidud tekitavad kõhus raskustunnet.
[dropcap]![/dropcap]Sõites tasub aeg-ajalt pidureid kergelt vajutada, et rehviservi kuivatada. See tagab, et pidurid toimivad paremini, kui neid vaja läheb. Pidurdama peab ka enne pööramist, see väldib libisemist. Turvalisuse huvides tasub kasutada pigem tagapidurit.
[dropcap]![/dropcap]Turvalisuse huvides ei tohiks sõita ka värvitud ja metallpindadel ning munakividel. Need on märjana väga libedad. Enne silla ületamist tuleks samuti hoog maha võtta.
[dropcap]![/dropcap]Enne sõitmaminekut tasub ka oma teekonda planeerida. Paremaks orienteerumiseks võib kasutada ka spetsiaalseid ratastele mõeldud navigatsioonisüsteeme, et sõidu ajal ei peaks tegelema otsivalt ringivaatamisega. Kogu tähelepanu peaks minema siiski sellele, et sõit oleks turvaline ja ratturil meeldiv enesetunne.
[dropcap]![/dropcap]Alati tasub vaadata ilmateadet, et kehva ilma näol ei esineks halbu üllatusi. Nagu ikka, põhitõde – pole olemas rattasõiduks sobimatut ilma, on vaid vale riietus ja kehv ettevalmistus.
[dropcap]![/dropcap]Kui on soov rattatrenni teha, aga õues seda piisavalt sageli teha ei saa, on olemas ka niisuguseid seadmeid, mille abil saab ratta muuta tubaseks trenažööriks. Natuke õues, natuke toas, nii see talv üle vändatud saabki!
Tuleta endale meelde, et tegelikult ei ole maailmas sel hetkel, kui sa sadulas lumesadu ja pakast naudid, mitte midagi paremat olemas – talvine rattasõit on puhas fun, kui seda nii võtta. Lihtne!
Allikas: BikeRadar. Pilt: Pixabay
rehviservade puhastamine piduritega? siis on pidurid valesti paigaldatud, pidur ei tohi rehvile vastu minna, see kulutab mantli äärt ja varsti oled rehvist ilma.
Palju asjalikum soovitus on valida ketaspiduritega ratas, mis ei ole niivõrd sõltuv ilmastikuoludest.
Lisaks suurem osa oleks nagu olnud seotud riietumise ja tehnilise korrasolekuga, äkki tasuks veidi mainida ka millest tasub läbi sõita ja millest mitte. Nt lahtine lumi, jää peal vesi, veelomp kui väljas miinuskraadid, jäämügarikud mis nuga all, lumepuder, autorööpad jne.
Lisaks kui tehnilisest rääkida, siis üks kõige olulisemaid asju jäi üldsegi vahelt ära – ketihooldus ja komponentide, sh kaelakausside jne määrimine. Ketti pead talvel hooldama kordades rohkem kui suvel ning määrde valiku olulisus on samuti siin kõvasti aktuaalsem. Eks muidugi ka rehvirõhk ole teemaks.
Naastrehvidel lisaks naastu olemasolule on ka naastude arv ja paigutus oluline, 2-realisega saad kiirendada ja pidurdada, 4-realisega saad juba ka kallutada ilma külili käimata. Pidurdada muidugi ikka ei soovitaks.
Samuti puhtalt tervise mõttes võiks rääkida mida teeb inimese pulss suvel sõites vs talvel sõites.
Suurem osa soovitusi on küll asja eest aga paljud tunduvad pigem nagu kokku kogutud internetist ja pigem sellise nullkraadi või väikese pluss kraadiga sõitvatelt inimestelt kui neilt, kes tegelikult ka eesti talves terve hooaja sõitnud on.
Muide kaelusmüts on võrdlemisi halb idee kuniks väljas nii -15.. -20C pole. membraanmüts ja torusall on kümneid kordi asjalikum.