Mis on lapsele parem, kas viia ta autoga kooli ukse ette või lasta tal käia jala? Rootsis Karlstadi ülikoolis tehtud uurimistöö kinnitab, et kooli ja kodu vahet liikumise viis avaldab mõju nii lapse heaolule kui ka õppeedukusele.
Need lapsed, kes tuuakse autoga kooli, jäävad ilma võimalusest loomulikul viisil ümbritseva maailmaga tutvust teha ja omapäi kaaslastega suhelda. Selle tulemusena on nad vähem iseseisvad ja tunnevad ebakindlust isegi koduümbruses liikumisel.
Üldine heaolutunne on uuringu kohaselt suurem hoopis neil lastel, kes tulevad kooli ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga. Paraku nagu mujal nii ka Rootsis viivad lapsevanemad järjest enam oma võsukesed autoga kooli, olgu koolitee kuitahes lühike või pikk.
Erinevalt mitmetest teistest riikidest peavad Rootsi lapsevanemad siiski kooliteed niivõrd turvaliseks, et laps suudaks sellega väga hästi ka ise hakkama saada. Autoga soovitud kohtadesse viimisel ei ole muud õigustust kui mugavus.
Uuringu tulemused annavad lapsevanematele põhjust sel teemal pisut aru pidada. Lapse iseseisva kooliskäimise juurde kuulub ka palju sotsiaalset suhtlemist, seda nii koolikaaslaste kui ka nutitelefoniga. Kas suurel inimesel on õigus laste iseseisvumist piirata?
Iseseisvalt koolis käivad lapsed on uuringu kohaselt õnnelikumad kui hommikuti vanemate autos tukkuvad eakaaslased. Samuti tulid nad paremini toime kohe pärast kooli jõudmist tehtud kognitiivsete võimete testidega.
Uuring näitab, et laps on iseseisvalt kooli tulles rõõmus ja ärgas, mis on heaks eelduseks tegusale päevale koolis. Kui aga lapse autoga kooli viimisest pole pääsu, siis soovitavad teadlased kasutada sõiduaega lapsega aktiivseks suhtlemiseks, et vältida poolunes tukkumist.
AUTOSTUNUD EESTI
Maanteeameti tellitud 2017. aasta liikuvusuuringust selgub, et Tallinna ümbruses on auto kõige tavalisem liikumisvahend. 63% Harjumaa, Kohila ja Rapla elanikest liigub sõiduautoga, ühistransporti kasutajaid on 8%.
Jalgsi liikujaid on 21% ning jalgrattaga 4%. Argipäeviti tehakse Harjumaalt Tallinnasse 63000 liikumist, neist autoga ligi 80% ja ühistranspordiga 18%
Tallinna lähipiirkonna kooliõpilaste igapäevased kooli liikumise mustrid on vähem autokesksed ent siiski küllalt sõltuvad individuaalsetest transpordivahenditest – 31% 7-16-aastastest lastest liigub kooli jalgsi, 22% ühistranspordi või koolibussiga, 11% jalgrattaga ning 37% autoga.
Harjumaa, Rapla ja Kohila valdade kaheksal leibkonnal kümnest on peres vähemalt üks auto ning 44% on kasutusel vähemalt kaks autot. Nii suurima auto kasutuse kui ka omamise poolest torkavad silma – Harku, Kiili, Saku, Viimsi ja Rae valla elanikud.
Allikas: Lapsen maailma. Tõlkis: Lena Murd. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
